Infotahvlid

Struve meridiaanikaare tähis Kaareperes Aruküla mäel

Struve meridiaanikaar on astronoomi ja geodeedi Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvedamisel Maa suuruse ja kuju täpsustamiseks ning täpsete topograafiliste kaartide koostamiseks rajatud mõõdistusahel, mis koosnes 265 mõõdupunktist ning ulatus Põhja-Jäämerest Musta mereni. Üks triangulatsioonipunktidest paikneb ka Kaareperes Aruküla mäel. Punkt on tähistatud infotahvliga ning vahetusläheduses on Kaarepere discgolfi rada, grilli- ja piknikukoht ning mõnus külakiik. 2005. aastal kanti Struve kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja.

By |13 okt. 2020|Struve meridiaanikaare tähis Kaareperes Aruküla mäel kommenteerimine on välja lülitatud

Jõemõisa matkarada

RMK Jõemõisa matkarada asub RMK Tartu-Jõgeva puhkealal. Matkarada algab Jõemõisa lõkkekohast ja kulgeb 0,5 km pikkuselt. Rada kulgeb läbi metsa ja sobib meeleolukaks jalutuskäiguks. Rajal näeb erinevaid puu- ja taimeliike ning hea õnne korral võib näha ka mõnda metslooma või -lindu, kui eriti vaikselt liikuda ja aega võtta. Kui on soovi, siis saab edasi suunduda 3-kilomeetrisele Tammeluha matkarajale. Jõemõisa lõkkekohas on olemas istumiskoht ja grillialus, kui on tahtmine jalgu puhata ja pidada pikniku. Valige jalatsid vastavalt aastaajale sest rada on looduslik ja vihmaste ilmadega porine.

By |17 märts 2022|Jõemõisa matkarada kommenteerimine on välja lülitatud

Kuremaa loss ja park

Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837–1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoone projekteeris Tartu arhitekt E.J.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu.  Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks ning toimub palju põnevaid üritusi ja kontserte. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Lossist ja pargist asuvad jalutuskäigu kaugusel Kuremaa Veski, Kuremaa Supelrand, Kuremaa Ujula ja mini-SPA ja Kuremaa Terviserajad.

By |08 juuni 2020|Kuremaa loss ja park kommenteerimine on välja lülitatud

Mandri Eesti keskpunkt

Mandri-Eesti keskpunkt asub Kalme külas, Adaverest kilomeetri jagu Tartu poole Tallinn-Tartu maantee ääres. Maanteest ida poole jääb väike mägi puudesalu ja ohvrikiviga ning sinna on rajatud ka sammas tähistamaks Mandri-Eesti keskpunkti. Mandri Eesti keskpunkt esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.

By |09 apr. 2021|Mandri Eesti keskpunkt kommenteerimine on välja lülitatud

Kamari järve puhkeala

Kamari paisjärve puhkeala on saanud suvitajate seas populaarseks puhkepaigaks! Tule naudi kaunist vaadet järvele ja selle saarikutele! Puhkealal on liivarand, rannajalgpalli- ja -võrkpalliväljak, tasuta madalseiklusrada, pingid ja tualett. Puhkala kõrvale jääb veelauakeskus Wpark - Põltsamaa Weikpark. Tule veeda tegus päev puhates ja veemõnusid nautides!

By |08 juuni 2020|Kamari järve puhkeala kommenteerimine on välja lülitatud

Aruküla mäe puhkeala

Aruküla mäelt Kaareperes leiate mõnusa puhkeala, mis on mõeldud nii perele,  sõpruskonnale, kui ka suuremale seltskonnale.  Puhkealale on rajatud mänguväljak koos kiikede ja liumäega, mis on eriti meeltmööda noorematele lastele. Jalgu saab puhata mõnusal varjualusel, pinkidel või enda kaasa võetud piknikutekil. Kohapeal on olemas ka grillimisvõimalus. Spordihuvilistel on võimalus mängida discgolfi, võite kasutada enda kettaid või need laenutada. Puhkealalt leiab ka Struve meridiaanikaare tähise. Vaade mäelt Vooremaale on hunnitu ja kel telkimishuvi, siis ruumi jagub selleks küllaga.

By |14 mai 2021|Aruküla mäe puhkeala kommenteerimine on välja lülitatud

Kalevipoja koda

Kalevipoja Koda hõlmab endas Kalevipoja muuseumi, Kalevipoja seiklusparki, Kalevipoja mänguhoovi ning Saare rahvamaja.  Kalevipoja muuseumis saab suurepärase ülevaate Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg". Kalevipoja Seikluspargis saab end proovile panna maa ja taeva vahel valides kas kõrgema või madalama raja. Kes soovib, saab ka kettagolfi mängida. Kalevipoja mänguhoov on suur omapärase aiaga piiratud plats, kuhu on paigutatud Kalevipoja suuruses tööriistad. Siin saab pidada ka sünnipäevi. Rahvamajas saab korraldada üritusi. Suurde saali mahub ligi 100 inimest, väiksemasse 40-50. 

By |08 juuni 2020|Kalevipoja koda kommenteerimine on välja lülitatud

Võisiku mõis

Võisiku mõisat on esmamainitud 1558. a. 18.-19. saj. üks suuremaid Liivimaa mõisavaldusi ulatus Põltsamaa külje alt Võrtsjärveni. Hooneid, millest mõningaid näeme praegugi, oli keskuses 52, abimõisates ja peeglivabrikus veel 67. Võisiku mõisnikust Timotheus Eberhard von Bockist, kes koostas keiser Aleksander I -le Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti ning saadeti selle eest 9 aastaks Schlüsselburgi kindlusse, räägib Jaan Krossi romaan “Keisri hull”. Hetkel asub mõisas hooldekodu. Mõisa lähedal asub kalmistu, kus säilinud eriline poolringjas kabel. Võta aega ja jaluta Võisiku mõisa ümbruses.

By |08 juuni 2020|Võisiku mõis kommenteerimine on välja lülitatud

Ohvriallikas “Laiuse siniallikas”

Laiuse voorel asub müstiline siniallikas. Allikas leidis kasutamist ohvriallikana II aastatuhandel, mida muistsed eestlased pidasid pühaks paigaks. Rahvas uskus, et allikas annab jõudu, vihma ja põuda, põhjustab viljaikaldust või kindlustab korraliku saagi. Allika vesi pidi ravima silmi ja veel mitmeid teisi tõbesid. Sellepärast austas rahvas oma allikat ja tõi sellel ohvreid. Allikani on rajatud kena laudtee ja istumiskoht, kus saab imetleda allikat ja mõlgutada ilusaid mõtteid. Miks mitte ka pesta nägu allikaveega, et silmanägemine oleks korras ja jume klaar.

By |17 mai 2021|Ohvriallikas “Laiuse siniallikas” kommenteerimine on välja lülitatud

Püsinäitus “Peipsi järve elu tuba”

Olete mõelnud, millised kalad elavad Peipsi järves? Kui raske on Peipsi rekordkala? Mis tunne on jalga tõmmata kalamehesäärikuid? Vastused ootavad teid Peipsi järve näitusel: üle 10 käed-külge eksponaati35 kalamulaaži4-meetrine Peipsi järve maketteesti-, vene- ja inglisekeelsed infostendidKoolidele ettetellimisel õppekava toetavad programmid. Kõrvalmajas asub piirkonna kultuuriloole pühendatud Peipsimaa muuseum, mida on võimalik külastada eraldi soetatud ühispiletiga. Näitusemaja taga asub Kasepää laululava ning lähedal on ujumisrand.

By |08 juuni 2020|Püsinäitus “Peipsi järve elu tuba” kommenteerimine on välja lülitatud
Go to Top