Infotahvlid

Kuremaa supelrand

Kuremaa järve põhjakaldal Kuremaal asub Jõgevamaa ainuke avalik rannavalvega supelrand, mis on poidega tähistatud. Siin on 250 meetri pikkune liivarand, ujumissild, vesi-, surfirataste-, SUP-laudade ja paadilaenutus. Kalastamiseks võimalik õnge rentida. Rannamaja terassiga kohvikus saad nautida rannamelu, sooje sööke ja jahutavaid jooke. Võimalus rentida kohviku nii sise- kui välisruume erinevateks koosviibimisteks. Rannas on lastele kiigud, veeliumägi ja laugel sügavaks minev suplusakvatoorium, mis on ohutu supluseks ka väikelastele. Mängida saab rannavõrkpalli ja tänavakorvpalli.

By |08 juuni 2020|Kuremaa supelrand kommenteerimine on välja lülitatud

Kalevipoja muuseum

Kalevipoja muuseum esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Muuseum on oma nime saanud Eesti eepose Kalevipoeg järgi, sest Kääpa jões asub Kalevipoja mõõk, selle ümbruses puhkepaigad, kivid, allikad, sood, künnivaod. Muuseumis saab ülevaate Eesti eeposest. Kes soovib, saab kuulata ära terve eepose või istuda "Lennukis" ja vaadata lühifilmi, kus droonivõtted ilusatest Eesti paikadest vahelduvad joonisfilmiga. Kui oled julge, saad virtuaalreaalsuse ruumis kehastuda Kalevipojaks ja võidelda põrgus Sarviktaadi ja tema käsilastega.

By |08 juuni 2020|Kalevipoja muuseum kommenteerimine on välja lülitatud

Talveküla

Talve hakul muutub kogu Talveküla imeliseks jõulumaaks. Jôuluvana vend Glämmi elab koos päkapikkude ja teiste vahvate tegelastega Torma mõisakompleksis Jõgevamaal. Talveküla loob ehtsa jôulutunde igas inimeses, nii suures, kui väikeses.  Päkapikud koos jõuluvana Glämmiga ootavad nädala sees gruppe lasteaedadest, koolidest ja firmadest. Nädalavahetustel aga kõiki huvilisi ja peresid. * laste jõuluüritused * gruppidele erinevad programmid * tegevused peredele * ööbimine glämpingus * jõuluüritusi firmadele Talvekülas on majutamiseks hubaselt sisustatud telkmajad, kus on mugav ja sooja annab mõnus kamin.

By |26 okt. 2021|Talveküla kommenteerimine on välja lülitatud

EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik

Barokkarhitektuur kooskõlas pseudogootikaga (ümberehitus: Johann Gottfried Mühlhausen). 12 väikest nooljat ehistorni tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Kiriku pastoraat ehitati aastal 1817. Igal pühapäeval kell 13.00 toimuvad kirikus jumalateenistused. Külmal ajal jumalateenistused toimuvad kiriku kõrval pastoraadis.

By |08 juuni 2020|EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik kommenteerimine on välja lülitatud

Luua metsanduslik õpperada

Metsanduslik õpperada algab Luua Metsanduskooli puukool-arboreetumi eest. Seal saate suurelt infotahvlilt tutvuda rajakaardiga ja tõmmata enda telefoni QR-koodi, mis hõlbustab raja läbimist. Kui te QR koodi ei soovi, siis kogu rada on tähistatud ka värvimärkide ja viitadega, jälgige neid. Luua metsanduslik õpperada on 5,2 km pikk  ja sellel on 22 infotahvlitega punkti, mis tutvustavad erinevaid metsakooslusi, taimi ja puid. Rajal on ka kohti, kus saab istuda, jalgu puhata või piknikut pidada. Riietus ja jalanõud valige vastavalt ilmale, sest märjal perioodil võib rajal olla vesisemaid kohti.

By |18 juuni 2020|Luua metsanduslik õpperada kommenteerimine on välja lülitatud

Tammeluha matkarada

Matkarajal tutvustatakse 11. huvipunktis rada ümbritsevaid järvi, Eestis võrdlemisi haruldasi järvelamme ja nende elustikku ning luhtade vahele jäävat kõrgemat maatükki Pedassaart sealsete metsakoosluste ja võimsa Emamänniga. Pedassaarele viib Siberis kasvanud lehise puidust rajatud 0,6 km pikkune laudtee. Matkarajale jäävad kenad lõkkekohad (Tammeluha ja Jõemõisa lõkkekoht) ning jalgade puhkamiseks katusealustega istumised. Lõkkekohtade juures on teil võimalus ka telkida!

By |16 märts 2022|Tammeluha matkarada kommenteerimine on välja lülitatud

Puurmani mõis

Suurejooneline neo-renessanss stiilis valge peahoonega mõisaansambel ehitati G. J. von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. a moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni. Puurmani lossi ja tema ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti "Unustatud mõisad" raames. Muul ajal ekskursioonid härrastemajas ja mõisapargis ettetellimisel. Mõisas liigume ringi erinevatel korrustel, kus näeme nii krahvinna buduaari, torni viivat salaust, krahvi kabinetti ja varakambrit. Eritellimusel ööekskursioonid ja toitlustus. Hea teada: Praegu tegutseb lossis Puurmani Mõisakool.

By |08 juuni 2020|Puurmani mõis kommenteerimine on välja lülitatud

Struve meridiaanikaare tähis Kaareperes Aruküla mäel

Struve meridiaanikaar on astronoomi ja geodeedi Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvedamisel Maa suuruse ja kuju täpsustamiseks ning täpsete topograafiliste kaartide koostamiseks rajatud mõõdistusahel, mis koosnes 265 mõõdupunktist ning ulatus Põhja-Jäämerest Musta mereni. Üks triangulatsioonipunktidest paikneb ka Kaareperes Aruküla mäel. Punkt on tähistatud infotahvliga ning vahetusläheduses on Kaarepere discgolfi rada, grilli- ja piknikukoht ning mõnus külakiik. 2005. aastal kanti Struve kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja.

By |13 okt. 2020|Struve meridiaanikaare tähis Kaareperes Aruküla mäel kommenteerimine on välja lülitatud

Endla järve matkarada

Endla järve matkarada algab Kärde külas asuva infotahvli juures ja lõpeb Toomal, Endla Looduskaitseala keskuse juures. Raja läbimiseks kulub keskmiselt 3-4 tundi. Rada kattub enne Toomale jõudmist Männikjärve raba õpperajaga. Rajal liigutakse läbi metsa ja soos laudteedel, seega on maastikuvaheldus mitmekesine ja huvitav. Suurvee ajal võib jääda rada osaliselt vee alla ning metsa all päris porine. Seega valige aastaajale sobivad jalatsid. Rajal liigutakse jalgsi ja rada on tähistatud puudel asetsevate kollaste värvimärkidega. Matkarajal on mitmeid infotahvleid tutvustamaks puid ja taimi.

By |16 märts 2022|Endla järve matkarada kommenteerimine on välja lülitatud

Põltsamaa loss

Kivilinnus rajati jõe kaldale 1272. a 1570–1578 oli kindlus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse ehitas Woldemar Johann von Lauw 18. saj uhkeks rokokoo stiilis paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941. Kirik taastati 1952. a, lossimüüre hakati konserveerima 1970. aastatel. Huvitav teada: Põltsamaa lossiõuel peetakse vabaõhuüritusi; lossiõuel asuvad turismiinfopunkt ja Põltsamaa muuseum, Veinikelder koos toidumuuseumiga, Katre Meistrikoda, galerii pART, savikoda, värkstuba, kirik ja konvendisaal.

By |08 juuni 2020|Põltsamaa loss kommenteerimine on välja lülitatud
Go to Top