Infotahvlid

Raadna rand Peipsi järve ääres

Peipsi järv, mis oma pindala poolest Euroopa neljas, on tuntud oma kaunite liivarandade poolest. Peipsi järve põhjakaldal Raadna asulas on lai liivarand. Kilomeetrite pikkusele liivarannale viib laudtee, mida mööda pääseb randa ka ratastoolis. Ranna  vahetus läheduses on kaks parklat, mis mõeldud 80 autole ja RMK Raadna puhkeala ettevalmistatud lõkkekohtade ja telkimisalaga.

By |08 juuni 2020|Raadna rand Peipsi järve ääres kommenteerimine on välja lülitatud

Männikjärve matkarada

Männikjärve matkarajal avanevad ilusad vaated Männikjärvele ja ümbritsevale rabametsale. Matkarada annab võimaluse liikuda salumetsas ning pikkusega 2,2 km on rada sobilik ka alustavale matkajale. Rada on tähistatud puudel oleva punase märgistusega ning raja läbimiseks kulub keskmiselt 1 tund. Hea teada: - Männikjärvel viibimiseks, rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks ning maastikusõidukiga sõitmiseks, tuleb luba saada kaitseala valitsejalt – Keskkonnaametilt.

By |08 juuni 2020|Männikjärve matkarada kommenteerimine on välja lülitatud

Jõemõisa matkarada

RMK Jõemõisa matkarada asub RMK Tartu-Jõgeva puhkealal. Matkarada algab Jõemõisa lõkkekohast ja kulgeb 0,5 km pikkuselt. Rada kulgeb läbi metsa ja sobib meeleolukaks jalutuskäiguks. Rajal näeb erinevaid puu- ja taimeliike ning hea õnne korral võib näha ka mõnda metslooma või -lindu, kui eriti vaikselt liikuda ja aega võtta. Kui on soovi, siis saab edasi suunduda 3-kilomeetrisele Tammeluha matkarajale. Jõemõisa lõkkekohas on olemas istumiskoht ja grillialus, kui on tahtmine jalgu puhata ja pidada pikniku. Valige jalatsid vastavalt aastaajale sest rada on looduslik ja vihmaste ilmadega porine.

By |17 märts 2022|Jõemõisa matkarada kommenteerimine on välja lülitatud

EELK Põltsamaa Niguliste kirik

EELK Põltsamaa Niguliste kirik mahutati linnuse 13. saj pärit väravakäigu ja 1500 paiku püstitatud suurtükitorni müüride vahele Rootsi ajal, 1632. a. Kirik põles 1941. a juulis, kuid tänu pastor Herbert Kuurme ettevõtlikkusele taastati juba Stalini ajal, 1952. aastaks. Pühakojas saab näha Tartu Ülikooli endise kiriku kantslit, altarit, pinke ja lühtreid. Altaris on kaks maali, mida vastavalt Ülestõusmispüha ning Taevaminemispüha ajal vahetatakse. 1900. a valmistatud orel pärineb Fr. Saueri tehasest Saksamaalt. Alles hiljuti valmisid kolme aknasse vitraažid, mille autoriks on Dolores Hoffmann.

By |08 juuni 2020|EELK Põltsamaa Niguliste kirik kommenteerimine on välja lülitatud

Mandri Eesti keskpunkt

Mandri-Eesti keskpunkt asub Kalme külas, Adaverest kilomeetri jagu Tartu poole Tallinn-Tartu maantee ääres. Maanteest ida poole jääb väike mägi puudesalu ja ohvrikiviga ning sinna on rajatud ka sammas tähistamaks Mandri-Eesti keskpunkti. Mandri Eesti keskpunkt esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.

By |09 apr. 2021|Mandri Eesti keskpunkt kommenteerimine on välja lülitatud

Kalevipoja koda

Kalevipoja Koda hõlmab endas Kalevipoja muuseumi, Kalevipoja seiklusparki, Kalevipoja mänguhoovi ning Saare rahvamaja.  Kalevipoja muuseumis saab suurepärase ülevaate Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg". Kalevipoja Seikluspargis saab end proovile panna maa ja taeva vahel valides kas kõrgema või madalama raja. Kes soovib, saab ka kettagolfi mängida. Kalevipoja mänguhoov on suur omapärase aiaga piiratud plats, kuhu on paigutatud Kalevipoja suuruses tööriistad. Siin saab pidada ka sünnipäevi. Rahvamajas saab korraldada üritusi. Suurde saali mahub ligi 100 inimest, väiksemasse 40-50. 

By |08 juuni 2020|Kalevipoja koda kommenteerimine on välja lülitatud

Piilsi kool

Ott Puuraidi projekti järgi ehitatud hoone on enam kui 80-aastane. Kooli ja seltsi ajaloo infotahvel on praeguse hoone ees vana puust koolimaja asemel. Piirkonna hariduse ajalugu algab aastast 1765, mil köster Christian Masick alustas Piilsis hariduse andmist. Hoones saab ettetellimisel ringkäigu teha, kus tutvustatakse kooli ajalugu. Kooliaia platsil on puhkeala, kus on võimalik telkida või parkida haagissuvilaga. Samal platsilt algab ja lõpeb Piilsi jõe matkarada, mis on eriti kaunis kevadel metsalillede õitsemise aeg, kuid koolimaja esine orhideede peenar on täies ilus suvel.

By |20 veebr. 2023|Piilsi kool kommenteerimine on välja lülitatud

Võisiku mõis

Võisiku mõisat on esmamainitud 1558. a. 18.-19. saj. üks suuremaid Liivimaa mõisavaldusi ulatus Põltsamaa külje alt Võrtsjärveni. Hooneid, millest mõningaid näeme praegugi, oli keskuses 52, abimõisates ja peeglivabrikus veel 67. Võisiku mõisnikust Timotheus Eberhard von Bockist, kes koostas keiser Aleksander I -le Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti ning saadeti selle eest 9 aastaks Schlüsselburgi kindlusse, räägib Jaan Krossi romaan “Keisri hull”. Hetkel asub mõisas hooldekodu. Mõisa lähedal asub kalmistu, kus säilinud eriline poolringjas kabel. Võta aega ja jaluta Võisiku mõisa ümbruses.

By |08 juuni 2020|Võisiku mõis kommenteerimine on välja lülitatud

Aruküla mäe puhkeala

Aruküla mäelt Kaareperes leiate mõnusa puhkeala, mis on mõeldud nii perele,  sõpruskonnale, kui ka suuremale seltskonnale.  Puhkealale on rajatud mänguväljak koos kiikede ja liumäega, mis on eriti meeltmööda noorematele lastele. Jalgu saab puhata mõnusal varjualusel, pinkidel või enda kaasa võetud piknikutekil. Kohapeal on olemas ka grillimisvõimalus. Spordihuvilistel on võimalus mängida discgolfi, võite kasutada enda kettaid või need laenutada. Puhkealalt leiab ka Struve meridiaanikaare tähise. Vaade mäelt Vooremaale on hunnitu ja kel telkimishuvi, siis ruumi jagub selleks küllaga.

By |14 mai 2021|Aruküla mäe puhkeala kommenteerimine on välja lülitatud

Püsinäitus “Peipsi järve elu tuba”

Olete mõelnud, millised kalad elavad Peipsi järves? Kui raske on Peipsi rekordkala? Mis tunne on jalga tõmmata kalamehesäärikuid? Vastused ootavad teid Peipsi järve näitusel: üle 10 käed-külge eksponaati35 kalamulaaži4-meetrine Peipsi järve maketteesti-, vene- ja inglisekeelsed infostendidKoolidele ettetellimisel õppekava toetavad programmid. Kõrvalmajas asub piirkonna kultuuriloole pühendatud Peipsimaa muuseum, mida on võimalik külastada eraldi soetatud ühispiletiga. Näitusemaja taga asub Kasepää laululava ning lähedal on ujumisrand.

By |08 juuni 2020|Püsinäitus “Peipsi järve elu tuba” kommenteerimine on välja lülitatud
Go to Top