Kassinurme terviserajad
Kassinurme hiies asuvad 1,8 km. pikkune Lingukivi ring ja 2,2 km. pikkune Patjala ring. Rajad on mõnusate tõusude ja langustega. Parklast leiad suunaviidad terviseradadele ning jälgi kollaseid märgiseid puutüvedel. Vali sobivad jalanõud sest rajad kulgevad mööda rohtu ja metsateed (märja ilma korral vettpidavad jalanõud). Raja lõpus asuvad katusealused, kus on mõnus pikniku pidada ja keha kinnitada.
Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum ning ka köstri eluruumid. Muuseumi süda asub 2018. aastal valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.
Talveküla
Tule avasta Eesti suurimat jõulumaad Torma mõisakompleksis! Koge maagilist jõulutunnet ja sukeldu jõulumeeleoludesse. Jõuluvana mõis: Astu maagilisse Jõuluvana mõisa, kohtudes Jõuluvana Glämmiga! Päkapikude glämpinguküla: Koge talvist imedemaad talvises glämpingukülas! Põnevad töötoad: Osale meisterdamisel ja valmista jõulukaunistusi ning traditsioonilisi jõulutoite. Loo endale meeldejääv jõuluaeg Torma mõisakompleksis, Eesti suurimas jõulumaas! Broneeri oma jõulumaa seiklus juba täna aadressil www.talvekula.ee! Torma mõisakompleks - Sinu tee maagilise jõulumaani!
Laiuse lossivaremed
Laiuse Linnuse ehitamist alustati Liivimaa idapiiride kaitseks Liivi ordu poolt 14.saj. lõpul. Hiliskeskajal sai see Eesti alal esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis oma lõpliku kuju. 15.saj. keskpaiku ehitati linnusele suurtükitornid. Linnus purustati 1559 a., kuid korrastati ning Rootsi aja lõpul ehitati puidust paraadelamu, kus 1700-1701 asus Karl XII oma saatjaskonnaga. Pärast Põhjasõda jäi linnus varemetesse. Lossivaremetest on järel küll vähe, kuid tasub aeg maha võtta ja tulla jalutama ajaloohõngulisse paika.
Endla järve matkarada
Endla järve matkarada kulgeb Kärde ja Tooma küla vahel Endla looduskaitseala maastikul. Algus Kärdes ja lõpp Toomal Endla Looduskeskuse juures (või vastupidi). Rada on läbitav jalgsi, jälgi kollaseid triipusid puudel ja varu aega 3-4 tundi. Maastik on tasane, rada kulgeb metsas, soos, veekogude ääres ning on nii pinnasteed kui laudteed. Tegemist on märgalaga, seega võib kevadeti olla üleujutusi. Rada kattub osaliselt Männikjärve raba õpperajaga.
Avinurme muuseumrong
Avinurmet läbis aastatel 1926–1972 kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee. See oli trassi äärde jäävatele küladele ligi 50 aastat kestnud tõeline õitsenguaeg. Nüüdseks on kunagisest raudteest taastatud 1 km lõik, raudteesild, veerem, ootepaviljon. Grupp 1 - 6 in. 50,- Alates 7 in. pileti hind 5.-
Jõemõisa matkarada
RMK Jõemõisa matkarada asub RMK Tartu-Jõgeva puhkealal. Matkarada algab Jõemõisa lõkkekohast ja kulgeb 0,5 km pikkuselt. Rada kulgeb läbi metsa ja sobib meeleolukaks jalutuskäiguks. Rajal näeb erinevaid puu- ja taimeliike ning hea õnne korral võib näha ka mõnda metslooma või -lindu, kui eriti vaikselt liikuda ja aega võtta. Kui on soovi, siis saab edasi suunduda 3-kilomeetrisele Tammeluha matkarajale. Jõemõisa lõkkekohas on olemas istumiskoht ja grillialus, kui on tahtmine jalgu puhata ja pidada pikniku. Valige jalatsid vastavalt aastaajale sest rada on looduslik ja vihmaste ilmadega porine.
Mandri Eesti keskpunkt
Mandri-Eesti keskpunkt asub Kalme külas, Adaverest kilomeetri jagu Tartu poole Tallinn-Tartu maantee ääres. Maanteest ida poole jääb väike mägi puudesalu ja ohvrikiviga ning sinna on rajatud ka sammas tähistamaks Mandri-Eesti keskpunkti. Mandri Eesti keskpunkt esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.
Piilsi kool
Ott Puuraidi projekti järgi ehitatud hoone on enam kui 80-aastane. Kooli ja seltsi ajaloo infotahvel on praeguse hoone ees vana puust koolimaja asemel. Piirkonna hariduse ajalugu algab aastast 1765, mil köster Christian Masick alustas Piilsis hariduse andmist. Hoones saab ettetellimisel ringkäigu teha, kus tutvustatakse kooli ajalugu. Kooliaia platsil on puhkeala, kus on võimalik telkida või parkida haagissuvilaga. Samal platsilt algab ja lõpeb Piilsi jõe matkarada, mis on eriti kaunis kevadel metsalillede õitsemise aeg, kuid koolimaja esine orhideede peenar on täies ilus suvel.
