Kuremaa loss ja park
Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837–1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoone projekteeris Tartu arhitekt E.J.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu. Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks ning toimub palju põnevaid üritusi ja kontserte. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Lossist ja pargist asuvad jalutuskäigu kaugusel Kuremaa Veski, Kuremaa Supelrand, Kuremaa Ujula ja mini-SPA ja Kuremaa Terviserajad.
Pajusi mõis
Pajusi mõis on rajatud 17. sajandil. Pikk klassitsistlik kivist peahoone püstitati mõisa 19. sajandi alguses. Hoone oli ühekorruseline, vaid ta keskosa ilmestas kolme akna laiune pealeehitus. Kahekorruselist osa kaunistas segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon. Mõisa peahoonest on säilinud parempoolne tiib ja keskosa Alates 1930ndatest aastatest tegutseb peahoones rahvamaja. Ettetellimisel saab mõisas ringi vaadata ja tutvuda selle ajalooga. Konverentse pidada või näituseid vaadata
Rajaküla vanausuliste palvemaja
Raja vanausuliste koguduse tegevuse alguseks võib lugeda 18.saj. I veerandit. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja vanausulised loa alles 1879 aastal. Pühakoda hävis II maailmasõjas, alles on vaid kellatorn. Praeguses palvelas on 11 ruumi. 1854-1930 asus palvelasse elama Gavriil Frolovile, kes õpetas lastele ikoonikirjutamist ja vanaslaavi keeles lugemist ja kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi laulmist. Palvemaja on avatud pühapäeviti kell 11-13 palvuste ajal ning muul ajal väljast poolt vaadeldav.
Kuremaa veski
Kuremaa veski kuulub Kuremaa mõisa hoonetekompleksi ning avati renoveerituna 2009. aastal. Esimesel korrusel asub kaminaga peosaal ja müügilett. Teisel korrusel saab korraldada näitusi ja koolitusi. Kolmandal korrusel on ekspositsioon Eestis leiduvatest Hollandi tüüpi tuulikutest – korruse ehteks on Kuremaa tuuleveski makett. Neljandal, kõige kõrgemal korrusel on vaateaknad, kust avaneb suurepärane vaade Vooremaale. Kuremaa veski on tähistatud National Geographicu kollase aknaga, esindades ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mida loodushuvilistele soovitatakse.
EVKL Kükita vanausuliste palvela
Esimene vanausuliste asutatud palvela asub Kükital - 14.september 1740 õnnistati sisse Kükita palvemaja. 1812. aasta sõja ajal annetasid vanausulised kasakad Kükita palvelale lühtri. 1833. aastaks oli Kükita koguduse hingekirjas ühtekokku 397 vanausulist. Praegune palvela ehitati 1948. aastal Teises maailmasõjas hävinenud palvemaja asemele. Vanausulised peavad jumalateenistusi igal pühapäeval ja kõikidel pühadel.
Põltsamaa loss
Kivilinnus rajati jõe kaldale 1272. a 1570–1578 oli kindlus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse ehitas Woldemar Johann von Lauw 18. saj uhkeks rokokoo stiilis paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941. Kirik taastati 1952. a, lossimüüre hakati konserveerima 1970. aastatel. Huvitav teada: Põltsamaa lossiõuel peetakse vabaõhuüritusi; lossiõuel asuvad turismiinfopunkt ja Põltsamaa muuseum, Veinikelder koos toidumuuseumiga, Katre Meistrikoda, galerii pART, savikoda, värkstuba, kirik ja konvendisaal.
