Rajaküla vanausuliste palvemaja
Raja vanausuliste koguduse tegevuse alguseks võib lugeda 18.saj. I veerandit. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja vanausulised loa alles 1879 aastal. Pühakoda hävis II maailmasõjas, alles on vaid kellatorn. Praeguses palvelas on 11 ruumi. 1854-1930 asus palvelasse elama Gavriil Frolovile, kes õpetas lastele ikoonikirjutamist ja vanaslaavi keeles lugemist ja kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi laulmist. Palvemaja on avatud pühapäeviti kell 11-13 palvuste ajal ning muul ajal väljast poolt vaadeldav.
Põltsamaa loss
Kivilinnus rajati Põltsamaa jõe kaldale juba 1272. Hiljem (1570–1578) oli linnus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse korrastas Woldemar Johann von Lauw. XVIII saj sai uhkeks rokokoo paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941 ja ainult kirik taastati 1952. Loss jäi ootama oma aega ja seisis varemeis. 2023. aasta suvest on kompleks taas avatud. Külastajale on avatud lossitorn, konvendi- ja väravahoone, kust leiab lossi ajalugu tutvustava uhke ekspositsiooni. Lossitornis vaateplatvormilt avaneb pileti ostnule vaade üle linna. Lossiõuel töötavad käsitöökojad ja restoran.
Kuremaa loss ja park
Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837–1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoone projekteeris Tartu arhitekt E.J.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu. Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks ning toimub palju põnevaid üritusi ja kontserte. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Lossist ja pargist asuvad jalutuskäigu kaugusel Kuremaa Veski, Kuremaa Supelrand, Kuremaa Ujula ja mini-SPA ja Kuremaa Terviserajad.
