Näita objekti infokioski avalehel

Põltsamaa loss

Kivilinnus rajati jõe kaldale 1272. a 1570–1578 oli kindlus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse ehitas Woldemar Johann von Lauw 18. saj uhkeks rokokoo stiilis paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941. Kirik taastati 1952. a, lossimüüre hakati konserveerima 1970. aastatel. Huvitav teada: Põltsamaa lossiõuel peetakse vabaõhuüritusi; lossiõuel asuvad turismiinfopunkt ja Põltsamaa muuseum, Veinikelder koos toidumuuseumiga, Katre Meistrikoda, galerii pART, savikoda, värkstuba, kirik ja konvendisaal.

By |08 juuni 2020|Põltsamaa loss kommenteerimine on välja lülitatud

Kassinurme linnamägi ja hiis

Kassinurme linnus on rajatud umbes 1,5 tuhat aastat tagasi. Sulglohkude vahelisel neemikul paiknevat linnamäge kasutati kuni 13.sajandini. Nii muinaslinnust ennast, läheduses paiknevaid lohukive kui piirkonna looduslikke pinnavorme seostatakse Kalevipoja lugudega.   Uuemal ajal on Kassinurme mägedest saanud armastatud rahvapidude ja väljasõitude paik. Linnamäe kõrvale on ehitatud muinaslinnuse makett ning varjualuseid pikniku pidamiseks. Linnusest ida poole on rajatud hiis, kus tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Loodusõpperajal saab aga enam aimu Kassinurme mägede rikkalikest pinnavormidest.

By |08 juuni 2020|Kassinurme linnamägi ja hiis kommenteerimine on välja lülitatud

Kuremaa loss ja park

Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837-1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoone projekteeris Tartu arhitekt E.J.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu.  Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks ning toimub palju põnevaid üritusi ja kontserte. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Lossist ja pargist asuvad jalutuskäigu kaugusel Kuremaa Veski, Kuremaa Supelrand, Kuremaa Ujula ja mini-SPA ja Kuremaa Terviserajad.

By |08 juuni 2020|Kuremaa loss ja park kommenteerimine on välja lülitatud

Ringkäik – Põltsamaa 19 silda

Põltsamaa on tuntud sildade, parkide, rooside ja veini poolest.  Väikelinnas on 19 silda, mis ületavad Põltsamaa jõge, ühendavad kaldaid jõesaartega või kulgevad üle vallikraavi. Üks erilisem neist on Kirikumäe ehk Parvei sild – iidsele sillakohale on 2006. a paigaldatud rippsild. Jõe ühelt kaldalt teisele viib 4 silda - vaid üks neist, Suur sild, on autoga ületatav.  2013. a renoveeriti Suure silla pais ja rajati kaasaegne kalapääs – seda on nimetatud ka Põltsamaa sajandi ehitiseks. Ringkäiku võib alustada mistahes sillalt ning läbida teekonda endale meelepärases järjekorras!

By |08 juuni 2020|Ringkäik – Põltsamaa 19 silda kommenteerimine on välja lülitatud

Põltsamaa Roosisaar

Põltsamaa on tuntud kui sildade, parkide, rooside ja veini linn. Põltsamaa kesklinnas paiknev saar kujundati 2001. a roosisaareks. Saarele on istutatud 2000 roosiistikut, ehitatud lehtla, rajatud kõnniteed. 2021. a lisati amfiteater, istumisalad, mänguala, muusikapark ning valgustatud purskkaev. Enne II maailmasõda oli saar linna keskuseks, seal paiknes hulganisti ettevõtteid ning saart nimetati Kaubasaareks. Roosisaarelt avaneb suurepärane vaade Põltsamaa jõele ja kalapääsule. Samuti on see meelepärane paik fotograafidele. Põltsamaal olles tasub kindlasti külastada ka Põltsamaa Roosiaeda.

By |08 juuni 2020|Põltsamaa Roosisaar kommenteerimine on välja lülitatud

WPark Põltsamaa

WPark asub Põltsamaa vallas Kamari järvel. Kogupere vabaajakeskus, Eesti esimene täismõõdus veelaua ringkaablipark (Wakepark) koos 2.0 süsteemi, veepealse kummilinnaku, seikluspargi, moodsa administratiivhoone, mõnusa kohviku, pallimänguplatside (rannajalka, võrkpall, rannatennis), madalseiklusraja, seikluspargi, neljakohaliste glamping telkide ja kõige muu vajalikuga asub kõigest 5 min kõrvalepõike kaugusel Tallinn-Tartu maanteest. Tule vaata järele!

By |08 juuni 2020|WPark Põltsamaa kommenteerimine on välja lülitatud

Saare järve õpperada

3,5 km pikkusele, huvipunktides erinevaid metsakooslusi tutvustavale rajale võib suunduda nii raja alguses asuvast parklast kui Sihi ja Papi lõkkekohtadest. Rada kulgeb mööda metsasiseseid pinnaseteid, sihte, laudteid ja jalgradu vaheldusrikkal maastikul. Rada möödub Manteuffelite perekonna matmispaigast ja kompleksseirejaamast. Telkimisvõimalus ja kattega lõkkekoht on olemas Sihi ja Papi lõkkekohas. Sobib igas eas külastajale huvitavaks ja harivaks jalutuskäiguks.

By |08 juuni 2020|Saare järve õpperada kommenteerimine on välja lülitatud

Kirna matkarada

Kirna 6,8 km pikkune õpperada annab hea võimaluse tutvuda Pedja jõe luhtade ja lammimetsaga. Parema ülevaate saamiseks luhaniitudest ja jõest on Altmetsa talukohta rajatud vaatetorn. Raja kaugemas punktis aitab jõge ületada rippsild. Pedja jõe paremal kaldal asub suursugune Musutamm. Mitmel pool õpperajal on märgata ka metssigade ning kobraste tegevusjälgi. Rajal olles võib kuulda Kaitseliidu laskeharjutuste püssipauke sest lähedale jääb Kaitseliidu Õppekeskus. Luhtade ligipääsuteed ristuvad mitmes kohas õpperajaga, jälgi hoolikalt raja tähistust! Kirna matkaraja ääres on võimalik ka telkida!

By |08 juuni 2020|Kirna matkarada kommenteerimine on välja lülitatud

Kütimäe kalmistu

Kütimäe kalmistu rajasid 1872. a Rutikvere mõisa omanikud Pistohlkorsid. Kuna Põltsamaa saksa kalmistul olevat olnud ruumipuudus, tuli mõisnikel asutada erakalmistu. Selle rajamiseks lasti talumeestel Kütimäele talgute korras teha kunstlik küngas. Pärimuse järgi ehitatud seda mäekest kaks aastat ning muld veetud kohale hobustega. 1873. a rajati juurde kalmistumüür, kolmeosaline värav ja tagaossa uusgooti stiilis kabel, mille esikülje viilu ehib Pistohlkorside raidvapp. Kalmistule maetud inimeste arv pole täpselt teada. Kalmistu on tänapäevalgi tegutsev ja seda hooldab Põltsamaa vald.

By |08 juuni 2020|Kütimäe kalmistu kommenteerimine on välja lülitatud

Kuningamäe suusarajad

Kesk-Eesti parimad suusarajad ootavad Sind Põltsamaal Kuningamäel! Suusahooajal on avatud 1,5 km pikkune valgustatud rada, mis on suusatajate seas saanud väga populaarseks. Rada on valgustatud kuni kella 21.00. Kuningamäel on valik erineva pikkusega suusaradasid: 1,5 km; 2,6 km ja 5,7 km. Heade olude korral on olemas nii klassika- kui vabastiilis rajad. Rajal kasutatakse nii looduslikku kui kuntslund, toimub kvaliteetne ja järjepidev rajahooldus. Lumevabal ajal on Kuningamäe terviserada meelispaik jooksjatele, kõndijatele ja ratturitele. Samas asub ka Kuningamäe discgolfi park!

By |08 juuni 2020|Kuningamäe suusarajad kommenteerimine on välja lülitatud
Go to Top