Udu talu
Udu talu on kena puhkekompleks Kuremaa järve kaldal. Ajalooline Palamuse ja Kuremaa loss jäävad vaid mõne kilomeetri kaugusele. Ideaalne koht pulmade korraldamiseks, peomaja ja majutus 100-le inimesele. Tänaseks on külastajate jaoks valminud 12 kämpingut, saun, suur peomaja, katusealused, 2 mugavat peremaja, ning lastenurk (mängumaja, kiiged jms). Võimalus on rentida 2 saunamaja, millel on kööginurk ja mille ülemisel korrusel saavad magada 12 ja 19 inimest. Võimalus laenutada paate ning käia kalal Kuremaa järvel. Suur parkla karavanidele koos teenindusega!
Laiuse lossivaremed
Laiuse Linnuse ehitamist alustati Liivimaa idapiiride kaitseks Liivi ordu poolt 14.saj. lõpul. Hiliskeskajal sai see Eesti alal esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis oma lõpliku kuju. 15.saj. keskpaiku ehitati linnusele suurtükitornid. Linnus purustati 1559 a., kuid korrastati ning Rootsi aja lõpul ehitati puidust paraadelamu, kus 1700-1701 asus Karl XII oma saatjaskonnaga. Pärast Põhjasõda jäi linnus varemetesse. Lossivaremetest on järel küll vähe, kuid tasub aeg maha võtta ja tulla jalutama ajaloohõngulisse paika.
UKU Kivimaja seminariruumid
Asume külmapealinnas Jõgeval, Piibe maantee ääres, mis ühendab Tallinna ja Tartut. Ajaloolises maakivihoones on tegutsenud "UKU" vilja-ja jahuveski. 1920. aastate algul ehitatud väärikas hoone pakub Teile võimalusi koosviibimisteks. Siin saad pidada hubase sünnipäeva, seminari, töötoa, pereürituse vms 25 inimesele. Meil on olemas kööginurk (täisautomaatne kohvimasin, nõud, mikrolaineahi jms) Pakume ka sauna võimalust ning korraldame ka kohvilauad ning lõuna või õhtusöögi.
Tuubirada Kalevipoja Kojas
Kalevipoja Kojas on üks ilmatuma suur kelgumägi, kus saab iga talv kelgutada. Aga nüüd on sellel mäel ka üks eraldi rada - tuubide jaoks. Meil on maailma parimad lumetuubid otse Kanadast. Neid on meil 10 ja laenutame neid tunnikaupa välja. Ülestulemise tõstukit meil pole, aga raja kõrvalt saab sammuda rõõmsalt mäkke tagasi. Väike füüsiline pingutus ja siis saab jälle laskuda. Sobilik alates 4-st eluaastast. Peale tuubitamist on sul võimalus külastada Kalevipoja muuseumi, mänguõue või kui jaksu üle jääb, siis ka uisutada. Tule sõprade või perega, tore seiklus ja päev on garanteeritud!
Jõgeva Kultuurikeskus
Kui soovite korraldada näitust, konverentsi, seminari või mõnda muud üritust siis olete õiges kohas! Jõgeva Kultuurikeskus pakub: suurt saali kontserdi-, teatrietendusteks, asutuste pidudekskammersaali loengute või bankettide korraldamisekskeldrisaali sünnipäevade läbiviimiseks, klubide tegevuseksgaleriid näituste korraldamiseksAitame läbi viia üritusi, leiame esinejad, korraldame valgustuse, muusika ja ruumi kujunduse.
Konverents Kalevipoja muuseumis
Kalevipoja muuseumis on olemas ideaalne võimalus konverentsi, koosoleku või seminari läbiviimiseks. Olemas on ruum, kuhu mahutab 54 inimest teatristiilis või 20-30 inimest laudade taha. Majja pääseb eraldi uksest. Olemas on garderoob, tualett, kohvikunurk kohvipausideks. Aknast avaneb imeilus vaade metsale. Seminariruumis on palkseinad (aastast 1929). Seina kaunistab Ilmar Kruusamäe maal 'Kalevipoeg'. Ruumis on suur seinaekraan, ratastel tahvel, kuhu saab kinnitada suure paberploki või kasutada magnettahvlit. Olemas ka wifi ja projektor. Võimalus pakkuda toitlustust ja kohvipause.
Kasepää Tänavküla
Piki Peipsi rannikut Jõgevamaal kulgevad Kasepää, Tiheda, Kükita ja Raja külad, mis moodustavad kokku 7km. pikkuse tänavküla. Siin saavad kokku ajaloolised õigeusu traditsioonid, omalaadne elustiil, lõputud sibulapeenrad, kilehooned, teine keeleruum jne. Aiaväravatel ripuvad sibulapärjad, väikestel lettidel suitsukala, suvel ka kõikvõimalikud aiasaadused. Tuuril saab ülevaate vanausuliste eluolust ja traditsioonidest, külastades Peipsimaa muuseumi ja Rajaküla vanausuliste palvemaja kellatorniga. Peipsi järve elu tuba annab ülevaate järvest. Tuuri võib alustada Omedu silla juurest, või Mustveest.
Põltsamaa loss
Kivilinnus rajati Põltsamaa jõe kaldale juba 1272. Hiljem (1570–1578) oli linnus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse korrastas Woldemar Johann von Lauw. XVIII saj sai uhkeks rokokoo paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941 ja ainult kirik taastati 1952. Loss jäi ootama oma aega ja seisis varemeis. 2023. aasta suvest on kompleks taas avatud. Külastajale on avatud lossitorn, konvendi- ja väravahoone, kust leiab lossi ajalugu tutvustava uhke ekspositsiooni. Lossitornis vaateplatvormilt avaneb pileti ostnule vaade üle linna. Lossiõuel töötavad käsitöökojad ja restoran.
Ohvriallikas “Laiuse siniallikas”
Laiuse voorel asub müstiline siniallikas. Allikas leidis kasutamist ohvriallikana II aastatuhandel, mida muistsed eestlased pidasid pühaks paigaks. Rahvas uskus, et allikas annab jõudu, vihma ja põuda, põhjustab viljaikaldust või kindlustab korraliku saagi. Allika vesi pidi ravima silmi ja veel mitmeid teisi tõbesid. Sellepärast austas rahvas oma allikat ja tõi sellel ohvreid. Allikani on rajatud kena laudtee ja istumiskoht, kus saab imetleda allikat ja mõlgutada ilusaid mõtteid. Miks mitte ka pesta nägu allikaveega, et silmanägemine oleks korras ja jume klaar.
Endla järve matkarada
Endla järve matkarada kulgeb Kärde ja Tooma küla vahel Endla looduskaitseala maastikul. Algus Kärdes ja lõpp Toomal Endla Looduskeskuse juures (või vastupidi). Rada on läbitav jalgsi, jälgi kollaseid triipusid puudel ja varu aega 3-4 tundi. Maastik on tasane, rada kulgeb metsas, soos, veekogude ääres ning on nii pinnasteed kui laudteed. Tegemist on märgalaga, seega võib kevadeti olla üleujutusi. Rada kattub osaliselt Männikjärve raba õpperajaga.
