Skulptuurid ja monumendid

Struve meridiaanikaare tähis Kaareperes Aruküla mäel

Struve meridiaanikaar on astronoomi ja geodeedi Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvedamisel Maa suuruse ja kuju täpsustamiseks ning täpsete topograafiliste kaartide koostamiseks rajatud mõõdistusahel, mis koosnes 265 mõõdupunktist ning ulatus Põhja-Jäämerest Musta mereni. Üks triangulatsioonipunktidest paikneb ka Kaareperes Aruküla mäel. Punkt on tähistatud infotahvliga ning vahetusläheduses on Kaarepere discgolfi rada, grilli- ja piknikukoht ning mõnus külakiik. 2005. aastal kanti Struve kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja.

By |13 okt. 2020|Struve meridiaanikaare tähis Kaareperes Aruküla mäel kommenteerimine on välja lülitatud

Lible kuju

Amme jõe kaldal Paunveres ootab teid muhe ja naerumuie suunurgas istuv kellamees Kristjan Lill ehk kellamees Lible! Kes siis ei teaks Lutsu Tootsi-lugudest tuntud kellamees Liblet?  Nüüd on ta ennast seadnud sisse jõe kaldale ja kutsub inimesi oma põlvele istuma ning elu üle mõtisklema, pilti tegema või lihtsalt Amme jõe parte vaatama. Kui Liblega on jutud aetud, siis tasub minna ja tutvuda vana Tootsi koolimajaga, käia kirikus patte andeks saamas ning muidugi soetada apteegist endale üks pudel "Punsli Eli".

By |16 okt. 2021|Lible kuju kommenteerimine on välja lülitatud

Aidu Võidualtar

Aidu Võidualtari näol on tegemist Vabadussõja monumendiga. Aidu küla juures toimus 1919.a. üks Vabadussõja murdelahinguid. 23. juunil 1929.a. avati seal mälestusmärk, mille taasavamine toimus 60 aastat hiljem. See tähistab ühtlasi kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane.

By |08 juuni 2020|Aidu Võidualtar kommenteerimine on välja lülitatud

Betti Alveri mälestusmärk ja -park

Betti Alverile pühendatud park ja monument avati pidulikult kirjaniku 90. sünniaastapäeval 1996. a. Tegemist pole traditsioonilise kirjaniku büstiga, vaid loomingule keskendunud kujundiga. Samba jalamil on luuletaja autograaf, allkiri kivis. Monument tervikuna kajastab poetessi loomingu õhulist kergust, klassikalist rangust ja kõrgustesse pürgivat hoogu, kuid samas ka kontraste, mahasuruvaid ja destruktiivseid jõude. Monumendi üldkujundis on Betti Alveri enda saatus ja lugu.

By |08 juuni 2020|Betti Alveri mälestusmärk ja -park kommenteerimine on välja lülitatud

Jõgeva linna külmasammas

Jõgeva linna piirile, Piibe maantee äärde on paigaldatud külmasammas. Eesti külmarekord -43,5 °C on mõõdetud just Jõgeval 1940. aastal. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6 °C mõõdeti samuti Jõgeval.

By |08 juuni 2020|Jõgeva linna külmasammas kommenteerimine on välja lülitatud
Go to Top