Skulptuurid ja monumendid

Aidu Võidualtar

Aidu Võidualtari näol on tegemist Vabadussõja monumendiga. Aidu küla juures toimus 1919.a. üks Vabadussõja murdelahinguid. 23. juunil 1929.a. avati seal mälestusmärk, mille taasavamine toimus 60 aastat hiljem. See tähistab ühtlasi kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane.

By |08 juuni 2020|Aidu Võidualtar kommenteerimine on välja lülitatud

Betti Alveri mälestusmärk ja -park

Betti Alverile pühendatud park ja monument avati pidulikult kirjaniku 90. sünniaastapäeval 1996. a. Tegemist pole traditsioonilise kirjaniku büstiga, vaid loomingule keskendunud kujundiga. Samba jalamil on luuletaja autograaf, allkiri kivis. Monument tervikuna kajastab poetessi loomingu õhulist kergust, klassikalist rangust ja kõrgustesse pürgivat hoogu, kuid samas ka kontraste, mahasuruvaid ja destruktiivseid jõude. Monumendi üldkujundis on Betti Alveri enda saatus ja lugu.

By |08 juuni 2020|Betti Alveri mälestusmärk ja -park kommenteerimine on välja lülitatud

Jõgeva linna külmasammas

Jõgeva linna piirile Piibe maantee äärde on paigaldatud külmasammas. Eesti külmarekord -43,5°C on mõõdetud just Jõgeval 1940. aastal. Sambal on kirjas veel teinegi temperatuurinäit. 2003. aasta külmarekord -37,6°C mõõdeti samuti Jõgeval.

By |08 juuni 2020|Jõgeva linna külmasammas kommenteerimine on välja lülitatud

Karl August Hermanni monument

Karl August Hermann (23. sept 1851 Võhma küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaan 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Oluline rahvusliku liikumise tegelane. Ta andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning lõi mitusada muusikateost, tuntumad neist nt "Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska". Ta ostis ära Perno Postimehe, tõi väljaande Tartusse ja kujundas selle nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Karl August Hermanni monument Vana-Põltsamaa mõisa pargis avati 10. juunil 1935. Kuju autor on Alfred Zolk-Leius.

By |08 juuni 2020|Karl August Hermanni monument kommenteerimine on välja lülitatud

Vabadussõja mälestussammas Põltsamaal

Põltsamaa kesklinnas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918–1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Monumendi põhielement on mõõgale ja kilbile toetuv sõdurikuju, mis on asetatud dolomiidist sambale. Mälestussamba kavandas kujur Voldemar Mellik ning see avati 17. augustil 1924. Oktoobris 1940 tõmmati rahutuste käigus sõdurikuju aluselt maha ja sammas taoti puruks. Paar nädalat hiljem õhiti ka alus. Mälestussammas taasavati kipsist sõdurikujuga 12. augustil 1989, pool aastat hiljem asendati kipskuju dolomiidist kujuga.Samas asub ka mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunutele.

By |08 juuni 2020|Vabadussõja mälestussammas Põltsamaal kommenteerimine on välja lülitatud

Vabadussõja mälestussammas Kursis

Kursi külas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918-1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Tipus seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur – Kuperjanovi partisan. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe pärast II maailmasõda. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992. Mälestussamba kõrval asub EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik.

By |08 juuni 2020|Vabadussõja mälestussammas Kursis kommenteerimine on välja lülitatud

Struve meridiaanikaare tähis Kaareperes Aruküla mäel

Struve meridiaanikaar on astronoomi ja geodeedi Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvedamisel Maa suuruse ja kuju täpsustamiseks ning täpsete topograafiliste kaartide koostamiseks rajatud mõõdistusahel, mis koosnes 265 mõõdupunktist ning ulatus Põhja-Jäämerest Musta mereni. Üks triangulatsioonipunktidest paikneb ka Kaareperes Aruküla mäel. Punkt on tähistatud infotahvliga ning vahetusläheduses on Kaarepere discgolfi rada, grilli- ja piknikukoht ning mõnus külakiik. 2005. aastal kanti Struve kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja.

By |13 okt. 2020|Struve meridiaanikaare tähis Kaareperes Aruküla mäel kommenteerimine on välja lülitatud

Lible kuju

Amme jõe kaldal Paunveres ootab teid muhe ja naerumuie suunurgas istuv kellamees Kristjan Lill ehk kellamees Lible! Kes siis ei teaks Lutsu Tootsi-lugudest tuntud kellamees Liblet?  Nüüd on ta ennast seadnud sisse jõe kaldale ja kutsub inimesi oma põlvele istuma ning elu üle mõtisklema, pilti tegema või lihtsalt Amme jõe parte vaatama. Kui Liblega on jutud aetud, siis tasub minna ja tutvuda vana Tootsi koolimajaga, käia kirikus patte andeks saamas ning muidugi soetada apteegist endale üks pudel "Punsli Eli".

By |16 okt. 2021|Lible kuju kommenteerimine on välja lülitatud
Go to Top