EELK Põltsamaa Niguliste kirik
EELK Põltsamaa Niguliste kirik mahutati linnuse 13. saj pärit väravakäigu ja 1500 paiku püstitatud suurtükitorni müüride vahele Rootsi ajal, 1632. a. Kirik põles 1941. a juulis, kuid tänu pastor Herbert Kuurme ettevõtlikkusele taastati juba Stalini ajal, 1952. aastaks. Pühakojas saab näha Tartu Ülikooli endise kiriku kantslit, altarit, pinke ja lühtreid. Altaris on kaks maali, mida vastavalt Ülestõusmispüha ning Taevaminemispüha ajal vahetatakse. 1900. a valmistatud orel pärineb Fr. Saueri tehasest Saksamaalt. Alles hiljuti valmisid kolme aknasse vitraažid, mille autoriks on Dolores Hoffmann.
Kesk-Eesti Kunstigalerii pART
Galerii pART asub Põltsamaa lossikompleksis ja selle näol on tegemist pööningule ehitatud soojustamata ekstreemgaleriiga, kus kehtib väide: KUNST ju ei karda külma. Igal kuul on pART kunstigaleriis uus professionaalse kunsti näitus. Huvitav teada: Galerii on kahe osaline ja kaasaegse valgustusega Galerii pARTis on kogupinda 200 ruutmeetrit. Galerii pArt on rajatud Kunstiseltsi liikmete poolt.
Puurmani mõisa park
Puurmani lossi ümbritsev tiikide süsteemi ja sildadega mõisapark on pärit 18.–20. sajandist. Esiosa on Prantsuse stiilis (korrapärane) ja pargi tagaosa Inglise stiilis (vabavormiline). Parki ümbritseb punastest tellistest laotud kivimüür. Pargi lõunapoolsel jõekaldal paiknes paadisadam. Lossi taga asub hobuserauakujuline tiik, mille keskel asub saar. Park on väga liigirohke ja pargiteid piiravad puudealleed. Pargis on mõnus jalutada igal aastaajal ja nautida looduse ilu!
Kuremaa veski
Kuremaa veski kuulub Kuremaa mõisa hoonetekompleksi ning avati renoveerituna 2009. aastal. Esimesel korrusel asub kaminaga peosaal ja müügilett. Teisel korrusel saab korraldada näitusi ja koolitusi. Kolmandal korrusel on ekspositsioon Eestis leiduvatest Hollandi tüüpi tuulikutest – korruse ehteks on Kuremaa tuuleveski makett. Neljandal, kõige kõrgemal korrusel on vaateaknad, kust avaneb suurepärane vaade Vooremaale. Kuremaa veski on tähistatud National Geographicu kollase aknaga, esindades ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mida loodushuvilistele soovitatakse.
Adavere mõis
Adavere mõisat on esmamainitud 17.sajandi 2.poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuuluvad ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned - töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. Hea teada: *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ *Mõisa on võimalik vaadelda väljast (seest- helista 5204167)
Kunstikeskus Põltsamaal
Põltsamaa lossikompleksis on Kunstikeskuse päralt nelisada ruutmeetrit keldrikorrust, kus ühes otsas on koha leidnud kunstipood ja teises otsas savikoda. Läbi Põltsamaa kunstikooli ruumide minnes näed Sa noorte kunstitöid. Kunstikooli ruumide sisekujunduses on ohtrasti kasutatud noorte disaini mosaiikide ja seinamaalide näol.
FreeStart Matka- ja Spordiklubi kanuumatkad
FreeStart Matka- ja Spordiklubi pakub kõigile veesõpradele kanuu- ja raftimatku Põltsamaa jõel. Samuti jagame soovitusi jõepealsete matkaradade ning ohutu matkamise osas. Klubi iga-aastaseks tippsündmuseks on juunis-juulis toimuv Põltsamaa Jõemaraton, kus saab end proovile panna matkadistantsil (ca 20 km) või maratonidistantsil (ca 70 km). Tule naudi kaunist loodust ja Eesti pikkuselt kolmandat jõge - Põltsamaa jõge! Päev täis puhast matkarõõmu!
Luua Metsanduskooli puukool – arboreetum
Arboreetumis ehk puittaimede kollektsioonis on kaks peamist osakonda: taimegeograafiline kollektsioon on jagatud erinevate maailma piirkondade järgi viieks osaks ning kujundatud vabakujulise maastikupargina, sortide ja vormide kollektsioon aga regulaarse iluaiana. Suvisele puhkajale on olemas telkimisplats eesaias koos lõkkekoha ja laudade-pinkidega. Puukoolist on võimalik kaasa osta erinevaid taimi.
Pajusi mõis
Pajusi mõis on rajatud 17. sajandil. Pikk klassitsistlik kivist peahoone püstitati mõisa 19. sajandi alguses. Hoone oli ühekorruseline, vaid ta keskosa ilmestas kolme akna laiune pealeehitus. Kahekorruselist osa kaunistas segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon. Mõisa peahoonest on säilinud parempoolne tiib ja keskosa Alates 1930ndatest aastatest tegutseb peahoones rahvamaja. Ettetellimisel saab mõisas ringi vaadata ja tutvuda selle ajalooga. Konverentse pidada või näituseid vaadata
Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele nüüd avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum ning ka köstri eluruumid. Muuseumi süda asub värskelt valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.
