Skulptuurid ja monumendid

Aidu Võidualtar

Aidu Võidualtari näol on tegemist Vabadussõja monumendiga. Aidu küla juures toimus 1919.a. üks Vabadussõja murdelahinguid. 23. juunil 1929.a. avati seal mälestusmärk, mille taasavamine toimus 60 aastat hiljem. See tähistab ühtlasi kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane.

By |08 juuni 2020|Aidu Võidualtar kommenteerimine on välja lülitatud

Karl August Hermanni monument

Karl August Hermann (23. sept 1851 Võhma küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaan 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Oluline rahvusliku liikumise tegelane. Ta andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning lõi mitusada muusikateost, tuntumad neist nt "Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska". Ta ostis ära Perno Postimehe, tõi väljaande Tartusse ja kujundas selle nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Karl August Hermanni monument Vana-Põltsamaa mõisa pargis avati 10. juunil 1935. Kuju autor on Alfred Zolk-Leius.

By |08 juuni 2020|Karl August Hermanni monument kommenteerimine on välja lülitatud

Vabadussõja mälestussammas Põltsamaal

Põltsamaa kesklinnas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918–1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Monumendi põhielement on mõõgale ja kilbile toetuv sõdurikuju, mis on asetatud dolomiidist sambale. Mälestussamba kavandas kujur Voldemar Mellik ning see avati 17. augustil 1924. Oktoobris 1940 tõmmati rahutuste käigus sõdurikuju aluselt maha ja sammas taoti puruks. Paar nädalat hiljem õhiti ka alus. Mälestussammas taasavati kipsist sõdurikujuga 12. augustil 1989, pool aastat hiljem asendati kipskuju dolomiidist kujuga.Samas asub ka mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunutele.

By |08 juuni 2020|Vabadussõja mälestussammas Põltsamaal kommenteerimine on välja lülitatud

Vabadussõja mälestussammas Kursis

Kursi külas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918-1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Tipus seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur – Kuperjanovi partisan. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe pärast II maailmasõda. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992. Mälestussamba kõrval asub EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik.

By |08 juuni 2020|Vabadussõja mälestussammas Kursis kommenteerimine on välja lülitatud
Go to Top