Kultuur ja ajalugu

Rutikvere meierei

Uue ilme saanud Rutikvere meierei on üks Eesti agraarkultuuri pärleid. Algselt 1929. aasta jaanuaris avatud piimatööstus on tänaseks taastatud ning avatud. Lisaks restaureeritud hoonele näeb meiereis ka asutamisaegset sisseseadet. Seal on piima vastuvõtu kaal, piima- ja koorevannid, pumbad, koorelahutaja ja -jahutaja. Hoone keldris paiknevad juustu soolamise vannid ja piima labor, kus on olemas kõik vajalik piima kvaliteedi määramiseks. Rutikevere meierei annab väga hea ettekujutuse sellest, milline oli piimatööstus 1930. aastatel. Meierei tegutseb muuseumina ning on avatud ettetellimisel.

By |08 juuni 2020|Rutikvere meierei kommenteerimine on välja lülitatud

Võisiku mõis

Võisiku mõisat on esmamainitud 1558. aastal. 18.-19. sajandil üks suuremaid Liivimaa mõisavaldusi ulatus Põltsamaa külje alt Võrtsjärveni. Hooneid, millest mõningaid näeme praegugi, oli keskuses 52, abimõisates ja peeglivabrikus veel 67. Võisiku mõisnikust Timotheus Eberhard von Bockist, kes koostas keiser Aleksander I -le Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti ning saadeti selle eest 9 aastaks Schlüsselburgi kindlusse, räägib Jaan Krossi romaan “Keisri hull”. Hea teada: Tänapäeval asub peahoones Võisiku hooldekodu ja hoone on vaadeldav vaid väljast.

By |08 juuni 2020|Võisiku mõis kommenteerimine on välja lülitatud

Aidu Võidualtar

Aidu Võidualtari näol on tegemist Vabadussõja monumendiga. Aidu küla juures toimus 1919.a. üks Vabadussõja murdelahinguid. 23. juunil 1929.a. avati seal mälestusmärk, mille taasavamine toimus 60 aastat hiljem. See tähistab ühtlasi kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane.

By |08 juuni 2020|Aidu Võidualtar kommenteerimine on välja lülitatud

Pajusi mõis

Pajusi mõis on rajatud 17. sajandil. Pikk klassitsistlik kivist peahoone püstitati mõisa arvatavasti 19. sajandi alguses. Hoone oli ühekorruseline, vaid ta keskosa ilmestas kolme akna laiune pealeehitus. Kahekorruselist osa kaunistas segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon. Peahoonele lisandus hulk kõrvalhooneid ning suur park. Huvitav teada: Mõisa peahoonest on kaasajal säilinud keskosa ja parempoolne tiib, kus asub Pajusi Rahvamaja.

By |08 juuni 2020|Pajusi mõis kommenteerimine on välja lülitatud

EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik

Barokkarhitektuur kooskõlas pseudogootikaga (ümberehitus: Johann Gottfried Mühlhausen). 12 väikest nooljat ehistorni tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Kiriku pastoraat ehitati aastal 1817. Igal pühapäeval kell 13.00 toimuvad kirikus jumalateenistused. Külmal ajal jumalateenistused toimuvad kiriku kõrval pastoraadis.

By |08 juuni 2020|EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik kommenteerimine on välja lülitatud

Kütimäe kalmistu

Kütimäe kalmistu rajasid 1872. a Rutikvere mõisa omanikud Pistohlkorsid. Kuna Põltsamaa saksa kalmistul olevat olnud ruumipuudus, tuli mõisnikel asutada erakalmistu. Selle rajamiseks lasti talumeestel Kütimäele talgute korras teha kunstlik küngas. Pärimuse järgi ehitatud seda mäekest kaks aastat ning muld veetud kohale hobustega. 1873. a rajati juurde kalmistumüür, kolmeosaline värav ja tagaossa uusgooti stiilis kabel, mille esikülje viilu ehib Pistohlkorside raidvapp. Kalmistule maetud inimeste arv pole täpselt teada. Kalmistu on tänapäevalgi tegutsev ja seda hooldab Põltsamaa vald.

By |08 juuni 2020|Kütimäe kalmistu kommenteerimine on välja lülitatud

Karl August Hermanni monument

Karl August Hermann (23. sept 1851 Võhma küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaan 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Oluline rahvusliku liikumise tegelane. Ta andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning lõi mitusada muusikateost, tuntumad neist nt "Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska". Ta ostis ära Perno Postimehe, tõi väljaande Tartusse ja kujundas selle nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Karl August Hermanni monument Vana-Põltsamaa mõisa pargis avati 10. juunil 1935. Kuju autor on Alfred Zolk-Leius.

By |08 juuni 2020|Karl August Hermanni monument kommenteerimine on välja lülitatud

Vabadussõja mälestussammas Põltsamaal

Põltsamaa kesklinnas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918–1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Monumendi põhielement on mõõgale ja kilbile toetuv sõdurikuju, mis on asetatud dolomiidist sambale. Mälestussamba kavandas kujur Voldemar Mellik ning see avati 17. augustil 1924. Oktoobris 1940 tõmmati rahutuste käigus sõdurikuju aluselt maha ja sammas taoti puruks. Paar nädalat hiljem õhiti ka alus. Mälestussammas taasavati kipsist sõdurikujuga 12. augustil 1989, pool aastat hiljem asendati kipskuju dolomiidist kujuga.Samas asub ka mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunutele.

By |08 juuni 2020|Vabadussõja mälestussammas Põltsamaal kommenteerimine on välja lülitatud

Põltsamaa Pühavaimu kirik

Esimene Põltsamaa Pühavaimu koguduse kirik ehitati 1851. aastal alevi keskusest ühe versta kaugusele Kuningamäele. See kellatorni ja viie kupliga palkkirik ehitati arhitekt Adamsoni projekti järgi. Kehva seisukorra ja ebasobiva asukoha tõttu otsustati uus kirik ehitada sobivamasse kohta asula keskuses. Sobiv maatükk kiriku ehitamiseks saadi Lossi tänaval 1892. aastal. Tartu piiskopkonna arhitekti Apollon Edelsoni projekti järgi alustati kivikiriku ehitamist 8. mail 1894, ehitaja oli S. Felder. Põltsamaa Pühavaimu kiriku pühitseti 10. septembril 1895; tegemist on õigeusu kirikuga.

By |08 juuni 2020|Põltsamaa Pühavaimu kirik kommenteerimine on välja lülitatud

Vabadussõja mälestussammas Kursis

Kursi külas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918-1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Tipus seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur – Kuperjanovi partisan. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe pärast II maailmasõda. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992. Mälestussamba kõrval asub EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik.

By |08 juuni 2020|Vabadussõja mälestussammas Kursis kommenteerimine on välja lülitatud
Go to Top