Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum ning ka köstri eluruumid. Muuseumi süda asub 2018. aastal valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.
Piilsi kool
Ott Puuraidi projekti järgi ehitatud hoone on enam kui 80-aastane. Kooli ja seltsi ajaloo infotahvel on praeguse hoone ees vana puust koolimaja asemel. Piirkonna hariduse ajalugu algab aastast 1765, mil köster Christian Masick alustas Piilsis hariduse andmist. Hoones saab ettetellimisel ringkäigu teha, kus tutvustatakse kooli ajalugu. Kooliaia platsil on puhkeala, kus on võimalik telkida või parkida haagissuvilaga. Samal platsilt algab ja lõpeb Piilsi jõe matkarada, mis on eriti kaunis kevadel metsalillede õitsemise aeg, kuid koolimaja esine orhideede peenar on täies ilus suvel.
Siimusti savitööstus
Siimusti Keraamika tegutseb 1886. aastal tööd alustanud savitööstuses, mille rajas talupoja perest võrsunud Joosep Tiimann. Koht oli sobiv siinsete savivarude tõttu. Algselt pandi püsti tellisetööstus, seejärel hakati tootma ahjupotte ja majapidamisnõusid. Tänapäeval saab savitööstuses tutvuda tarbekeraamika valmistamisprotsessiga: savi vormidesse valatamise, põletamise ja glasuurimisega. Savitööstuse toodangut saab kohapeal soetada.
Laiuse õlemuuseum
Õlemuuseumis saab tutvuda püsinäitusega, kus eksponeeritakse erinevates tehnikates (punumine, põimimine, intarsia) valmistatud õle-, roo- ja kasetohuesemeid, õlest ehistöid ning toakaunistusi. Lisaks tavapärasele muuseumit tutvustavale ekskursioonile, pakume gruppidele ka mitmeid õpitubasid. Muuseum on eelkõige huvitav käsitöö- ja kultuurhuvilistele gruppidele, nii õpilastele kui täiskasvanutele silmaringi laiendamiseks ja arendamiseks. Kaasa saab osta meeneid sularaha eest. Kuldsete kohtumisteni!
Avinurme muuseumrong
Avinurmet läbis aastatel 1926–1972 kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee. See oli trassi äärde jäävatele küladele ligi 50 aastat kestnud tõeline õitsenguaeg. Nüüdseks on kunagisest raudteest taastatud 1 km lõik, raudteesild, veerem, ootepaviljon. Grupp 1 - 6 in. 50,- Alates 7 in. pileti hind 5.-
Avinurme Puiduaida leiva töötuba
Leivatuba edasijõudnutele! Leiva töötoas jagab puiduaida leivameister näpunäiteid, kuidas segada kokku üks õite hea leivataigen, mida head ja paremat sinna sisse võiks panna ja loomulikult mis on salarelv, et leib kenasti kerkiks ja hõrgult maitseks. Töötoa lõppedes tuleb leivaahjust meeli erutavalt head leivalõhna ja loomulikult ei lahku keegi oma leivata. Huvi korral saab ka juuretise kaasa. Kui peaks hiljem tekkima vajadus leivaastja järele, siis ka sellele murele leiame lahenduse.
Avinurme Puiduaidas ehete maalimise töötuba
Puidutootele maalimine on hoopis midagi muud, kui teha seda paberile või lõuendile. Selles õpitoas saab juhendaja näpunäidete järgi katsetada ja endale kauni puidust liblikakujulise prossi või magneti valmistada. Kõigile osalejatele jagatakse omad töövahendid ning osaleja lahkub koolituselt maalitud liblikaga.
Avinurme Puiduaida kalosside maalimise töötuba
Õpituba sobib kõigile käsitöö ja kunstihuvilisele inimesele. Ainsaks eelduseks on, et inimene oskab pintslit kasutada. Osalejatele jagatakse kalossid, värvid, pintslid ja näidispilt mustrijoonistega. Kursuse lõpus saab osaleja endale Eestile ainuomased, praktilised, kuid ise tehtud jalanõud. Õpituba juhendab meie kunstnik kelle käe all valmivad just teie meelejärgi uued jalavarjud.
Avinurme Puiduaida korvi maalimise töötuba
Puidutootele maalimine on hoopis midagi muud, kui teha seda paberile või lõuendile. Selles õpitoas saab juhendaja näpunäidete järgi seda katsetada ja ise endale meelepärane korv kaunistada. Kõigile osalejatele jagatakse omad töövahendid ning osaleja lahkub koolituselt oma maalitud korviga.
Põltsamaa loss
Kivilinnus rajati Põltsamaa jõe kaldale juba 1272. Hiljem (1570–1578) oli linnus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse korrastas Woldemar Johann von Lauw. XVIII saj sai uhkeks rokokoo paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941 ja ainult kirik taastati 1952. Loss jäi ootama oma aega ja seisis varemeis. 2023. aasta suvest on kompleks taas avatud. Külastajale on avatud lossitorn, konvendi- ja väravahoone, kust leiab lossi ajalugu tutvustava uhke ekspositsiooni. Lossitornis vaateplatvormilt avaneb pileti ostnule vaade üle linna. Lossiõuel töötavad käsitöökojad ja restoran.
