Peipsimaa muuseum
Peipsimaa muuseum tutvustab vanausuliste eluolu, köögi- ja kirikukultuuri ning siitsamast Tiheda külast pärit maailmakuulsa ikoonimaalija Pimen Sofronovi elukäiku ja loomingut. Samovarid, "podrušnikud", ikoonid, "lestovkad" väärivad vaatamist. Kaasa saab osta Peipsi kultuuri ja loodusega seotud suveniire ja käsitööesemeid ning maiustusi, teesegusid jt kohalikke tooteid. Ettetellimisel Vanaususlisi tutvustav giidituur ja Ivan Tšai teejoomistseremoonia. Muuseumipiletiga saab lisaks külastada kõrvalmajas asuvat püsinäitusega Peipsi Järve Elu tuba.
Jõgewa Muuseum
Jõgewa Militaarmuuseumis eksponeeritakse ajaloo otsingu klubi ,,Pommiauk,, tegevust ning leide. Otsingu klubi tegeleb peamiselt sõja arheoloogiaga. Muuseumis saate näha ja tutvuda asjadega kiviajast kuni II Maailmasõjani. Väga suur väljapanek on relvi ja olme asju ning muidugi ka Jõgeva lähedalt leitud leide. Hea teada: pakume koolidele võimalust ajalootundide läbiviimiseks muuseumi ruumides.
Pedja meierei muuseum
Tegemist on 1913. aastal kohalike talumeeste poolt ehitatud meiereiga, mis sõjaeelses Eestis tootis ka eksportvõid Inglismaale. Meierei tegutses aktiivselt kuni 1970. aastani. Majas asuvad erinevad muuseumitoad ja mitmed väljapanekud, mis puudutavad kunagise Vaimastvere valla, Jõgeva valla ja kodukandi suurmeeste lugusid koos kohaliku ajalooga seotud dokumentide ja fotode eksponeerimisega. Olulisel kohal on pühitsetud Eesti lipu säilitamise lugu lähedal asuvas Läänemardi talus. Läbi mitme korruse eksponeeritakse Pallases õppinud maalikunstnik Osvald Lääne teoseid.
EVKL Kükita vanausuliste palvela
Esimene vanausuliste asutatud palvela asub Kükital - 14.september 1740 õnnistati sisse Kükita palvemaja. 1812. aasta sõja ajal annetasid vanausulised kasakad Kükita palvelale lühtri. 1833. aastaks oli Kükita koguduse hingekirjas ühtekokku 397 vanausulist. Praegune palvela ehitati 1948. aastal Teises maailmasõjas hävinenud palvemaja asemele. Vanausulised peavad jumalateenistusi igal pühapäeval ja kõikidel pühadel.
Kalevipoja muuseum
Kalevipoja muuseum esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Muuseum on oma nime saanud Eesti eepose Kalevipoeg järgi, sest Kääpa jões asub Kalevipoja mõõk, selle ümbruses puhkepaigad, kivid, allikad, sood, künnivaod. Muuseumis saab ülevaate Eesti eeposest. Kes soovib, saab kuulata ära terve eepose või istuda "Lennukis" ja vaadata lühifilmi, kus droonivõtted ilusatest Eesti paikadest vahelduvad joonisfilmiga. Kui oled julge, saad virtuaalreaalsuse ruumis kehastuda Kalevipojaks ja võidelda põrgus Sarviktaadi ja tema käsilastega.
Piilsi kool
Ott Puuraidi projekti järgi ehitatud hoone on enam kui 80-aastane. Kooli ja seltsi ajaloo infotahvel on praeguse hoone ees vana puust koolimaja asemel. Piirkonna hariduse ajalugu algab aastast 1765, mil köster Christian Masick alustas Piilsis hariduse andmist. Hoones saab ettetellimisel ringkäigu teha, kus tutvustatakse kooli ajalugu. Kooliaia platsil on puhkeala, kus on võimalik telkida või parkida haagissuvilaga. Samal platsilt algab ja lõpeb Piilsi jõe matkarada, mis on eriti kaunis kevadel metsalillede õitsemise aeg, kuid koolimaja esine orhideede peenar on täies ilus suvel.
Puurmani mõis
Suurejooneline neo-renessanss stiilis valge peahoonega mõisaansambel ehitati G. J. von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. a moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni. Puurmani lossi ja tema ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti "Unustatud mõisad" raames. Muul ajal ekskursioonid härrastemajas ja mõisapargis ettetellimisel. Mõisas liigume ringi erinevatel korrustel, kus näeme nii krahvinna buduaari, torni viivat salaust, krahvi kabinetti ja varakambrit. Eritellimusel ööekskursioonid ja toitlustus. Hea teada: Praegu tegutseb lossis Puurmani Mõisakool.
Põltsamaa muuseum
Põltsamaa Muuseum asub iidse Põltsamaa ordulinnuse müüride vahel. Vana muuseumimaja tutvustab Põltsamaa ajalugu, uus väravahoone aga lossi uhket lugu läbi kolme korruse. Muuseumist on võimalik tellida giiditeenust, muuseumitunde ja pildiprogramme. Samas asub ka Põltsamaa Turismiinfopunkt, kust saab osta piirkonna suveniire ning kaasa võtta turismitrükiseid. Huvitav teada: Põltsamaa lossis oli Liivi sõja ajal Liivimaa kuninga residents. 18. sajandil oli Põltsamaa loss rokokoostiilis loss, õitsev kultuuri- ja tööstuskeskus.
Põltsamaa loss
Kivilinnus rajati Põltsamaa jõe kaldale juba 1272. Hiljem (1570–1578) oli linnus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse korrastas Woldemar Johann von Lauw. XVIII saj sai uhkeks rokokoo paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941 ja ainult kirik taastati 1952. Loss jäi ootama oma aega ja seisis varemeis. 2023. aasta suvest on kompleks taas avatud. Külastajale on avatud lossitorn, konvendi- ja väravahoone, kust leiab lossi ajalugu tutvustava uhke ekspositsiooni. Lossitornis vaateplatvormilt avaneb pileti ostnule vaade üle linna. Lossiõuel töötavad käsitöökojad ja restoran.
Kuremaa veski
Kuremaa veski kuulub Kuremaa mõisa hoonetekompleksi ning avati renoveerituna 2009. aastal. Esimesel korrusel asub kaminaga peosaal ja müügilett. Teisel korrusel saab korraldada näitusi ja koolitusi. Kolmandal korrusel on ekspositsioon Eestis leiduvatest Hollandi tüüpi tuulikutest – korruse ehteks on Kuremaa tuuleveski makett. Neljandal, kõige kõrgemal korrusel on vaateaknad, kust avaneb suurepärane vaade Vooremaale. Kuremaa veski on tähistatud National Geographicu kollase aknaga, esindades ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mida loodushuvilistele soovitatakse.
