Kultuur ja ajalugu

Puurmani mõis

Suurejooneline neo-renessanss stiilis valge peahoonega mõisaansambel ehitati G. J. von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. a moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni. Puurmani lossi ja tema ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti "Unustatud mõisad" raames. Muul ajal ekskursioonid härrastemajas ja mõisapargis ettetellimisel. Mõisas liigume ringi erinevatel korrustel, kus näeme nii krahvinna buduaari, torni viivat salaust, krahvi kabinetti ja varakambrit. Eritellimusel ööekskursioonid ja toitlustus. Hea teada: Praegu tegutseb lossis Puurmani Mõisakool.

By |08 juuni 2020|Puurmani mõis kommenteerimine on välja lülitatud

Põltsamaa loss

Kivilinnus rajati jõe kaldale 1272. a 1570–1578 oli kindlus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse ehitas Woldemar Johann von Lauw 18. saj uhkeks rokokoo stiilis paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941. Kirik taastati 1952. a, lossimüüre hakati konserveerima 1970. aastatel. Huvitav teada: Põltsamaa lossiõuel peetakse vabaõhuüritusi; lossiõuel asuvad turismiinfopunkt ja Põltsamaa muuseum, Veinikelder koos toidumuuseumiga, Katre Meistrikoda, galerii pART, savikoda, värkstuba, kirik ja konvendisaal.

By |08 juuni 2020|Põltsamaa loss kommenteerimine on välja lülitatud

Kesk-Eesti Kunstigalerii pART

Galerii pART asub Põltsamaa lossikompleksis ja selle näol on tegemist pööningule ehitatud soojustamata ekstreemgaleriiga, kus kehtib väide: KUNST ju ei karda külma. Igal kuul on pART kunstigaleriis uus professionaalse kunsti näitus. Huvitav teada: Galerii on kahe osaline ja kaasaegse valgustusega Galerii pARTis on kogupinda 200 ruutmeetrit. Galerii pArt on rajatud Kunstiseltsi liikmete poolt.

By |08 juuni 2020|Kesk-Eesti Kunstigalerii pART kommenteerimine on välja lülitatud

EELK Põltsamaa Niguliste kirik

EELK Põltsamaa Niguliste kirik mahutati linnuse 13. saj pärit väravakäigu ja 1500 paiku püstitatud suurtükitorni müüride vahele Rootsi ajal, 1632. a. Kirik põles 1941. a juulis, kuid tänu pastor Herbert Kuurme ettevõtlikkusele taastati juba Stalini ajal, 1952. aastaks. Pühakojas saab näha Tartu Ülikooli endise kiriku kantslit, altarit, pinke ja lühtreid. Altaris on kaks maali, mida vastavalt Ülestõusmispüha ning Taevaminemispüha ajal vahetatakse. 1900. a valmistatud orel pärineb Fr. Saueri tehasest Saksamaalt. Alles hiljuti valmisid kolme aknasse vitraažid, mille autoriks on Dolores Hoffmann.

By |08 juuni 2020|EELK Põltsamaa Niguliste kirik kommenteerimine on välja lülitatud

Adavere mõis

Adavere mõisat on esmamainitud 17.sajandi 2.poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuuluvad ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned - töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. Hea teada: *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ  *Mõisa on võimalik vaadelda väljast (seest- helista 5204167)

By |08 juuni 2020|Adavere mõis kommenteerimine on välja lülitatud

Võisiku mõis

Võisiku mõisat on esmamainitud 1558. a. 18.-19. saj. üks suuremaid Liivimaa mõisavaldusi ulatus Põltsamaa külje alt Võrtsjärveni. Hooneid, millest mõningaid näeme praegugi, oli keskuses 52, abimõisates ja peeglivabrikus veel 67. Võisiku mõisnikust Timotheus Eberhard von Bockist, kes koostas keiser Aleksander I -le Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti ning saadeti selle eest 9 aastaks Schlüsselburgi kindlusse, räägib Jaan Krossi romaan “Keisri hull”. Hetkel asub mõisas hooldekodu. Mõisa lähedal asub kalmistu, kus säilinud eriline poolringjas kabel. Võta aega ja jaluta Võisiku mõisa ümbruses.

By |08 juuni 2020|Võisiku mõis kommenteerimine on välja lülitatud

Pajusi mõis

Pajusi mõis on rajatud 17. sajandil. Pikk klassitsistlik kivist peahoone püstitati mõisa 19. sajandi alguses. Hoone oli ühekorruseline, vaid ta keskosa ilmestas kolme akna laiune pealeehitus. Kahekorruselist osa kaunistas segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon. Mõisa peahoonest on säilinud parempoolne tiib ja keskosa  Alates 1930ndatest aastatest tegutseb peahoones rahvamaja. Ettetellimisel saab  mõisas ringi vaadata ja tutvuda selle ajalooga. Konverentse pidada või näituseid vaadata    

By |08 juuni 2020|Pajusi mõis kommenteerimine on välja lülitatud

Kunstikeskus Põltsamaal

Põltsamaa lossikompleksis on Kunstikeskuse päralt nelisada ruutmeetrit keldrikorrust, kus ühes otsas on koha leidnud kunstipood ja teises otsas savikoda. Läbi Põltsamaa kunstikooli ruumide minnes näed Sa noorte kunstitöid. Kunstikooli ruumide sisekujunduses on ohtrasti kasutatud noorte disaini mosaiikide ja seinamaalide näol.

By |08 juuni 2020|Kunstikeskus Põltsamaal kommenteerimine on välja lülitatud

Lustivere mõis

Lustivere mõisast on esimesi teateid aastast 1552. Neogooti stiilis inspireeritud härrastemaja ehitati Tartu arhitekti ja muinsusteuurija Reinhold von Guleke kavandite järgi ning on silmapaistvamaid mõisahooneid Kesk-Eestis. Säilinud on suur mõisapark ja ka teisi mõisahooneid. Praegu tegutseb mõisas hooldekodu. Hoonet on võimalik väljast vaadelda, samuti jalutada mõisapargis ning vaadelda mõisa kõrvalhooneid.

By |08 juuni 2020|Lustivere mõis kommenteerimine on välja lülitatud

Aidu Võidualtar

Aidu Võidualtari näol on tegemist Vabadussõja monumendiga. Aidu küla juures toimus 1919.a. üks Vabadussõja murdelahinguid. 23. juunil 1929.a. avati seal mälestusmärk, mille taasavamine toimus 60 aastat hiljem. See tähistab ühtlasi kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane.

By |08 juuni 2020|Aidu Võidualtar kommenteerimine on välja lülitatud
Go to Top