Põltsamaa loss
Kivilinnus rajati jõe kaldale 1272. a 1570–1578 oli kindlus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse ehitas Woldemar Johann von Lauw 18. saj uhkeks rokokoo stiilis paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941. Kirik taastati 1952. a, lossimüüre hakati konserveerima 1970. aastatel. Huvitav teada: Põltsamaa lossiõuel peetakse vabaõhuüritusi; lossiõuel asuvad turismiinfopunkt ja Põltsamaa muuseum, Veinikelder koos toidumuuseumiga, Katre Meistrikoda, galerii pART, savikoda, värkstuba, kirik ja konvendisaal.
Kesk-Eesti Kunstigalerii pART
Galerii pART asub Põltsamaa lossikompleksis ja selle näol on tegemist pööningule ehitatud soojustamata ekstreemgaleriiga, kus kehtib väide: KUNST ju ei karda külma. Igal kuul on pART kunstigaleriis uus professionaalse kunsti näitus. Huvitav teada: Galerii on kahe osaline ja kaasaegse valgustusega Galerii pARTis on kogupinda 200 ruutmeetrit. Galerii pArt on rajatud Kunstiseltsi liikmete poolt.
Riho Laanese raadiote püsinäitus
Riho Laanese raadiote kollektsioonis on 290 eksponaati perioodist 1925-1990. Lisaks raadiotele on välja pandud grammofonid, magnetofonid ja autoraadiod. Kõige vanemaks eksponaadiks on vändaga grammofon His Masters Voice, mis pärineb aastast 1925.Üks uuem eksponaat on magnetofon "Dnepr -5", mis on valmistatud 1955 Kiievis. Viimasel ajal on lisandunud E.B.100 LOEWE- (Opta) ja MARCONI 296 .Kokku on enne 1940 aastat valmistatud raadioid 41 tk.
EELK Põltsamaa Niguliste kirik
EELK Põltsamaa Niguliste kirik mahutati linnuse 13. saj pärit väravakäigu ja 1500 paiku püstitatud suurtükitorni müüride vahele Rootsi ajal, 1632. a. Kirik põles 1941. a juulis, kuid tänu pastor Herbert Kuurme ettevõtlikkusele taastati juba Stalini ajal, 1952. aastaks. Pühakojas saab näha Tartu Ülikooli endise kiriku kantslit, altarit, pinke ja lühtreid. Altaris on kaks maali, mida vastavalt Ülestõusmispüha ning Taevaminemispüha ajal vahetatakse. 1900. a valmistatud orel pärineb Fr. Saueri tehasest Saksamaalt. Alles hiljuti valmisid kolme aknasse vitraažid, mille autoriks on Dolores Hoffmann.
Siidiroosi valmistamise õpituba Katre Arula Meistrikojas
Siidiroosi valmistamise õpituba on tore tegevus, mis sobib erinevas vanuses osalejatele. Õpituba sisaldab meistri juhendamist ja materjale, mille raames iga osaleja saab kaasa oma isikliku siidiroosi. Õpitoa kestus umbes 1 h, osalejate arv 6-20 inimest. Lisaks on gruppidel võimalik tellida Katre Arula tööde esitlust ja tegevuse tutvustust. Meister näitab oma töid ning räägib tööde taustast ja saamislugudest.
Adavere mõis
Adavere mõisat on esmamainitud 17.sajandi 2.poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuuluvad ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned - töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. Hea teada: *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ *Mõisa on võimalik vaadelda väljast (seest- helista 5204167)
Rutikvere meierei
Uue ilme saanud Rutikvere meierei on üks Eesti agraarkultuuri pärleid. Algselt 1929. aasta jaanuaris avatud piimatööstus on tänaseks taastatud ning avatud. Lisaks restaureeritud hoonele näeb meiereis ka asutamisaegset sisseseadet. Seal on piima vastuvõtu kaal, piima- ja koorevannid, pumbad, koorelahutaja ja -jahutaja. Hoone keldris paiknevad juustu soolamise vannid ja piima labor, kus on olemas kõik vajalik piima kvaliteedi määramiseks. Rutikevere meierei annab väga hea ettekujutuse sellest, milline oli piimatööstus 1930. aastatel. Meierei tegutseb muuseumina ning on avatud ettetellimisel.
Võisiku mõis
Võisiku mõisat on esmamainitud 1558. a. 18.-19. saj. üks suuremaid Liivimaa mõisavaldusi ulatus Põltsamaa külje alt Võrtsjärveni. Hooneid, millest mõningaid näeme praegugi, oli keskuses 52, abimõisates ja peeglivabrikus veel 67. Võisiku mõisnikust Timotheus Eberhard von Bockist, kes koostas keiser Aleksander I -le Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti ning saadeti selle eest 9 aastaks Schlüsselburgi kindlusse, räägib Jaan Krossi romaan “Keisri hull”. Hetkel asub mõisas hooldekodu. Mõisa lähedal asub kalmistu, kus säilinud eriline poolringjas kabel. Võta aega ja jaluta Võisiku mõisa ümbruses.
Aidu Võidualtar
Aidu Võidualtari näol on tegemist Vabadussõja monumendiga. Aidu küla juures toimus 1919.a. üks Vabadussõja murdelahinguid. 23. juunil 1929.a. avati seal mälestusmärk, mille taasavamine toimus 60 aastat hiljem. See tähistab ühtlasi kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane.
Pajusi mõis
Pajusi mõis on rajatud 17. sajandil. Pikk klassitsistlik kivist peahoone püstitati mõisa 19. sajandi alguses. Hoone oli ühekorruseline, vaid ta keskosa ilmestas kolme akna laiune pealeehitus. Kahekorruselist osa kaunistas segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon. Mõisa peahoonest on säilinud parempoolne tiib ja keskosa Alates 1930ndatest aastatest tegutseb peahoones rahvamaja. Ettetellimisel saab mõisas ringi vaadata ja tutvuda selle ajalooga. Konverentse pidada või näituseid vaadata
