Põltsamaa muuseum
Põltsamaa Muuseum, mis asub iidse Põltsamaa ordulinnuse müüride vahel, tutvustab linnuse, linna ja kihelkonna kuulsusrikast ajalugu. Muuseumist on võimalik tellida giiditeenust, muuseumitunde ja pildiprogramme. Samas asub ka Põltsamaa Turismiinfopunkt, kust saab osta piirkonna suveniire ning kaasa võtta turismitrükiseid. Huvitav teada: Põltsamaa lossis oli Liivi sõja ajal Liivimaa kuninga residents. 18.sajandil oli Põltsamaa loss rokokoo stiilis loss, õitsev kultuuri- ja tööstuskeskus. Ajutiselt suletud remonttöödeks. Avame taas juunis 2020.
Lustivere mõis
Mõisast on esimesi teateid aastast 1552. Neogooti stiilis inspireeritud härrastemaja ehitati Tartu arhitekti ja muinsusteuurija R.von Guleke kavandite järgi ning on silmapaistvamaid mõisahooneid Kesk-Eestis. Praegu tegutseb mõisas hooldekodu. Hoonet on võimalik vaid väljast vaadelda.
Kunstikeskus Põltsamaal
Põltsamaa lossikompleksis on Kunstikeskuse päralt nelisada ruutmeetrit keldrikorrust, kus ühes otsas on koha leidnud kunstipood ja teises otsas savikoda. Läbi Põltsamaa kunstikooli ruumide minnes näed Sa noorte kunstitöid. Kunstikooli ruumide sisekujunduses on ohtrasti kasutatud noorte disaini mosaiikide ja seinamaalide näol.
Vabadussõja mälestussammas Kursis
Kursi külas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918-1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Tipus seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur – Kuperjanovi partisan. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe pärast II maailmasõda. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992. Mälestussamba kõrval asub EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik.
Vabadussõja mälestussammas Põltsamaal
Põltsamaa kesklinnas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918–1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Monumendi põhielement on mõõgale ja kilbile toetuv sõdurikuju, mis on asetatud dolomiidist sambale. Mälestussamba kavandas kujur Voldemar Mellik ning see avati 17. augustil 1924. Oktoobris 1940 tõmmati rahutuste käigus sõdurikuju aluselt maha ja sammas taoti puruks. Paar nädalat hiljem õhiti ka alus. Mälestussammas taasavati kipsist sõdurikujuga 12. augustil 1989, pool aastat hiljem asendati kipskuju dolomiidist kujuga.Samas asub ka mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunutele.
Kütimäe kalmistu
Kütimäe kalmistu rajasid 1872. a Rutikvere mõisa omanikud Pistohlkorsid. Kuna Põltsamaa saksa kalmistul olevat olnud ruumipuudus, tuli mõisnikel asutada erakalmistu. Selle rajamiseks lasti talumeestel Kütimäele talgute korras teha kunstlik küngas. Pärimuse järgi ehitatud seda mäekest kaks aastat ning muld veetud kohale hobustega. 1873. a rajati juurde kalmistumüür, kolmeosaline värav ja tagaossa uusgooti stiilis kabel, mille esikülje viilu ehib Pistohlkorside raidvapp. Kalmistule maetud inimeste arv pole täpselt teada. Kalmistu on tänapäevalgi tegutsev ja seda hooldab Põltsamaa vald.
Pajusi mõis
Pajusi mõis on rajatud 17. sajandil. Pikk klassitsistlik kivist peahoone püstitati mõisa arvatavasti 19. sajandi alguses. Hoone oli ühekorruseline, vaid ta keskosa ilmestas kolme akna laiune pealeehitus. Kahekorruselist osa kaunistas segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon. Peahoonele lisandus hulk kõrvalhooneid ning suur park. Huvitav teada: Mõisa peahoonest on kaasajal säilinud keskosa ja parempoolne tiib, kus asub Pajusi Rahvamaja.
Võisiku mõis
Võisiku mõisat on esmamainitud 1558. aastal. 18.-19. sajandil üks suuremaid Liivimaa mõisavaldusi ulatus Põltsamaa külje alt Võrtsjärveni. Hooneid, millest mõningaid näeme praegugi, oli keskuses 52, abimõisates ja peeglivabrikus veel 67. Võisiku mõisnikust Timotheus Eberhard von Bockist, kes koostas keiser Aleksander I -le Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti ning saadeti selle eest 9 aastaks Schlüsselburgi kindlusse, räägib Jaan Krossi romaan “Keisri hull”. Hea teada: Tänapäeval asub peahoones Võisiku hooldekodu ja hoone on vaadeldav vaid väljast.
Adavere mõis
Adavere mõisat on esmamainitud 17.sajandi 2.poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuuluvad ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned - töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. Hea teada: *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ *Mõisa on võimalik vaadelda väljast (seest- helista 5204167)
EELK Põltsamaa Niguliste kirik
EELK Põltsamaa Niguliste kirik mahutati linnuse 13. saj pärit väravakäigu ja 1500 paiku püstitatud suurtükitorni müüride vahele Rootsi ajal, 1632. a. Kirik põles 1941. a juulis, kuid tänu pastor Herbert Kuurme ettevõtlikkusele taastati juba Stalini ajal, 1952. aastaks. Pühakojas saab näha Tartu Ülikooli endise kiriku kantslit, altarit, pinke ja lühtreid. Altaris on kaks maali, mida vastavalt Ülestõusmispüha ning Taevaminemispüha ajal vahetatakse. 1900. a valmistatud orel pärineb Fr. Saueri tehasest Saksamaalt. Alles hiljuti valmisid kolme aknasse vitraažid, mille autoriks on Dolores Hoffmann.
