Põltsamaa loss
Kivilinnus rajati Põltsamaa jõe kaldale juba 1272. Hiljem (1570–1578) oli linnus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse korrastas Woldemar Johann von Lauw. XVIII saj sai uhkeks rokokoo paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941 ja ainult kirik taastati 1952. Loss jäi ootama oma aega ja seisis varemeis. 2023. aasta suvest on kompleks taas avatud. Külastajale on avatud lossitorn, konvendi- ja väravahoone, kust leiab lossi ajalugu tutvustava uhke ekspositsiooni. Lossitornis vaateplatvormilt avaneb pileti ostnule vaade üle linna. Lossiõuel töötavad käsitöökojad ja restoran.
Adavere mõis
Adavere mõisat on esmamainitud 17.sajandi 2.poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuuluvad ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned - töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. Hea teada: *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ *Mõisa on võimalik vaadelda väljast (seest- helista 5204167)
Võisiku mõis
Võisiku mõisat on esmamainitud 1558. a. 18.-19. saj. üks suuremaid Liivimaa mõisavaldusi ulatus Põltsamaa külje alt Võrtsjärveni. Hooneid, millest mõningaid näeme praegugi, oli keskuses 52, abimõisates ja peeglivabrikus veel 67. Võisiku mõisnikust Timotheus Eberhard von Bockist, kes koostas keiser Aleksander I -le Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti ning saadeti selle eest 9 aastaks Schlüsselburgi kindlusse, räägib Jaan Krossi romaan “Keisri hull”. Hetkel asub mõisas hooldekodu. Mõisa lähedal asub kalmistu, kus säilinud eriline poolringjas kabel. Võta aega ja jaluta Võisiku mõisa ümbruses.
Pajusi mõis
Pajusi mõis on rajatud 17. sajandil. Pikk klassitsistlik kivist peahoone püstitati mõisa 19. sajandi alguses. Hoone oli ühekorruseline, vaid ta keskosa ilmestas kolme akna laiune pealeehitus. Kahekorruselist osa kaunistas segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon. Mõisa peahoonest on säilinud parempoolne tiib ja keskosa Alates 1930ndatest aastatest tegutseb peahoones rahvamaja. Ettetellimisel saab häärberis ringi vaadata ja tutvuda selle ajalooga, lisaks on võimalus pidada konverentse pidada või vaadata näituseid.
Lustivere mõis
Lustivere mõisast on esimesi teateid aastast 1552. Neogooti stiilis inspireeritud härrastemaja ehitati Tartu arhitekti ja muinsusteuurija Reinhold von Guleke kavandite järgi ning on silmapaistvamaid mõisahooneid Kesk-Eestis. Säilinud on suur mõisapark ja ka teisi mõisahooneid. Praegu tegutseb mõisas hooldekodu. Hoonet on võimalik väljast vaadelda, samuti jalutada mõisapargis ning vaadelda mõisa kõrvalhooneid.