Tammemäe Jahimaja
Tammemäe tervitab Teid Kesk-Eestis, Pedja jõe kaldal. Jahimaja on valminud 2008. aastal vana vesiveski kohale, mõeldes inimestele, kes armastavad loodust ja selle vaatemänge ning veidi mugavust ja luksust keset metsa. Maja peab perekond, kelle elustiil on olnud sajandite pikkune jahipidamiskultuur ja suur kirg linnuvaatlus. Paiga pärliks on lähikonna kaks looduskaitseala ning üks maastikukaitseala. Meie juures on uskumatult liigirikas linnustik, hea õnne korral võib ka mõnda metslooma kohata. Nautida saab väga vaikset asukohta maalilise maastikuga paigas keset Eestit.
Carl Schmidti Maja külalistemaja
Carl Schmidti Maja asub Kesk-Eestis, Tallinn-Tartu maanteest 1 km kaugusel, väikelinna Põltsamaa südames. Hoone I korrusel on kohvik-restoran kuni 100-le, II ja III korrusel numbritoad kuni 65-le. Huvitav teada:Schmidti maja on ajalooline hoone – selles tegutses esimene koolimaja Põltsamaal, anti välja esimest ajalehte Põltsamaa Teataja, hoones on olnud haigla, hotell ja söökla. Maja nimi pärineb kunagiselt alevivanemalt Carl Schmidt'ilt. Tere tulemast Põltsamaale – kunagisse Liivimaa pealinna, kus vanade lossimüüride ümber on sillad, pargid, roosid ja vein läbi põimunud kuulsusrikka ajalooga!
Põltsamaa loss
Kivilinnus rajati Põltsamaa jõe kaldale juba 1272. Hiljem (1570–1578) oli linnus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse korrastas Woldemar Johann von Lauw. XVIII saj sai uhkeks rokokoo paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941 ja ainult kirik taastati 1952. Loss jäi ootama oma aega ja seisis varemeis. 2023. aasta suvest on kompleks taas avatud. Külastajale on avatud lossitorn, konvendi- ja väravahoone, kust leiab lossi ajalugu tutvustava uhke ekspositsiooni. Lossitornis vaateplatvormilt avaneb pileti ostnule vaade üle linna. Lossiõuel töötavad käsitöökojad ja restoran.
Adavere mõis
Adavere mõisat on esmamainitud 17.sajandi 2.poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuuluvad ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned - töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. Hea teada: *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ *Mõisa on võimalik vaadelda väljast (seest- helista 5204167)
Pajusi mõis
Pajusi mõis on rajatud 17. sajandil. Pikk klassitsistlik kivist peahoone püstitati mõisa 19. sajandi alguses. Hoone oli ühekorruseline, vaid ta keskosa ilmestas kolme akna laiune pealeehitus. Kahekorruselist osa kaunistas segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon. Mõisa peahoonest on säilinud parempoolne tiib ja keskosa Alates 1930ndatest aastatest tegutseb peahoones rahvamaja. Ettetellimisel saab häärberis ringi vaadata ja tutvuda selle ajalooga, lisaks on võimalus pidada konverentse pidada või vaadata näituseid.
Põltsamaa muuseum
Põltsamaa Muuseum asub iidse Põltsamaa ordulinnuse müüride vahel. Vana muuseumimaja tutvustab Põltsamaa ajalugu, uus väravahoone aga lossi uhket lugu läbi kolme korruse. Muuseumist on võimalik tellida giiditeenust, muuseumitunde ja pildiprogramme. Samas asub ka Põltsamaa Turismiinfopunkt, kust saab osta piirkonna suveniire ning kaasa võtta turismitrükiseid. Huvitav teada: Põltsamaa lossis oli Liivi sõja ajal Liivimaa kuninga residents. 18. sajandil oli Põltsamaa loss rokokoostiilis loss, õitsev kultuuri- ja tööstuskeskus.
Kursi suvemõis
Kursi suvemõis ehitati krahv Manteuffeli poolt 1888 a. paigaks, kus saaks eemalduda mõisakeskuse kärast ja igapäevatoimetustest. Sedasama pakub suvemõis ka täna - väärikas hoone kauni looduse keskel, piisavalt eraldatud ja samas vajalikule lähedal, et veeta kosutavat puhkust, keskenduda tulemusrikkale tööle või kohtuda kauaoodatud kokkusaamisel. Ruumide liigendatus ja avarus ning majutuseks mõeldud osa huvitav lahendus võimaldab kujundada suurema või väiksema seltskonnaga puhkus, seminar, väärikas pidu või näiteks mõttetalgud viisil, mis pakub nii koosolemist kui vajalikku eraldatust.
