Põltsamaa loss
Kivilinnus rajati jõe kaldale 1272. a 1570–1578 oli kindlus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse ehitas Woldemar Johann von Lauw 18. saj uhkeks rokokoo stiilis paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941. Kirik taastati 1952. a, lossimüüre hakati konserveerima 1970. aastatel. Huvitav teada: Põltsamaa lossiõuel peetakse vabaõhuüritusi; lossiõuel asuvad turismiinfopunkt ja Põltsamaa muuseum, Veinikelder koos toidumuuseumiga, Katre Meistrikoda, galerii pART, savikoda, värkstuba, kirik ja konvendisaal.
EELK Põltsamaa Niguliste kirik
EELK Põltsamaa Niguliste kirik mahutati linnuse 13. saj pärit väravakäigu ja 1500 paiku püstitatud suurtükitorni müüride vahele Rootsi ajal, 1632. a. Kirik põles 1941. a juulis, kuid tänu pastor Herbert Kuurme ettevõtlikkusele taastati juba Stalini ajal, 1952. aastaks. Pühakojas saab näha Tartu Ülikooli endise kiriku kantslit, altarit, pinke ja lühtreid. Altaris on kaks maali, mida vastavalt Ülestõusmispüha ning Taevaminemispüha ajal vahetatakse. 1900. a valmistatud orel pärineb Fr. Saueri tehasest Saksamaalt. Alles hiljuti valmisid kolme aknasse vitraažid, mille autoriks on Dolores Hoffmann.
Avinurme muuseumrong
Avinurmet läbis aastatel 1926–1972 kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee. See oli trassi äärde jäävatele küladele ligi 50 aastat kestnud tõeline õitsenguaeg. Nüüdseks on kunagisest raudteest taastatud 1 km lõik, raudteesild, veerem, ootepaviljon. Grupp 1 -6 in. 30,- Alates 7 in pileti hind 5,-
Põltsamaa muuseum
Põltsamaa Muuseum, mis asub iidse Põltsamaa ordulinnuse müüride vahel, tutvustab linnuse, linna ja kihelkonna kuulsusrikast ajalugu. Muuseumist on võimalik tellida giiditeenust, muuseumitunde ja pildiprogramme. Samas asub ka Põltsamaa Turismiinfopunkt, kust saab osta piirkonna suveniire ning kaasa võtta turismitrükiseid. Huvitav teada: Põltsamaa lossis oli Liivi sõja ajal Liivimaa kuninga residents. 18.sajandil oli Põltsamaa loss rokokoo stiilis loss, õitsev kultuuri- ja tööstuskeskus.
