See on ilus, kordumatu, meeldejääv ja üdini Eestile omase helikeelega muusika, mida Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester „Eesti eleegia” kontsertidel esitavad. Kavas on teosed Elleri loometee erinevatest kümnenditest: „Eleegia” (1931), „Lüüriline süit” (1945), „Neenia” (1928), „Sümfoniett” (1965-1967) ja „Viis pala keelpilliorkestrile” (1953), mille viimane osa on enim tuntud pealkirja all „Kodumaine viis”.Nagu Arvo Pärt ütles: „Heino Elleri „Kodumaine viis” on aegade jooksul omandanud Eesti jaoks samasuguse sümbolväärtuse nagu Sibeliuse kuulus „Finlandia” Soome jaoks.”
