Peipsi

Mustvee linn, Kasepää vald, Torma vald, Pala vald, Saare vald

Reastvere linnamäel (üks Kalevipoja sängidest) on valli seest kaevamisel leitud tammenotte, mis kunagisest puust kaitseehitisest sinna jäänud. Reastvere sängil olla Kalevipoeg lõunat maganud ja Luiskasool ühel lesknaisel heina niita aidanud.

Torma Maarja kirikut on esmakordselt mainitud 1319. aastal. Praegune massiivse barokktorniga saalkirik ehitati 1755-1766 ning renoveeriti sajand hiljem. Sisustuses on neogooti altar ja altarimaal. Rahva jutu järele, olla kiriku all suur käik. See algavat õpetaja maja aidast kahe papli vahelt ja minevat kuni altarini, kuhu üks aare muistse sõja ajal olla maetud. Õpetaja poeg olla tähendatud kohal kaevanud ja leidnud suure võtme, kuid siis keelanud õpetaja edasi kaevamise, kartes et asi laiali läheb. Tormaga on seotud olnud C.R.Jakobson, kes elas siin aastatel 1844-62. Tema isa Adam Jakobson asutas Tormas 1848. aastal ühe esimestest pasunakooridest Eestis. Jõgeva-Mustvee maantee ääres on Kõnnu lahinguvälja mälestusmärk, mis tähistab 1918. aasta detsembris kohalike kaitseliitlaste lahingut punavägede vastu. Mälestusmärk avati 1930. aastal ja taastati 1988. aastal. Natuke maad edasi asub Võtikvere küla, kus iga aasta korraldatakse raamatupäeva, mille raames esinevad ka tuntud Eesti kirjandustegelased. Raamatulaadalt saab uusi raamatuid kaasa osta. Võtikveres asub Jürissaare talumuuseum, mis annab ülevaate ühe talu eluolust.

Jõgeva-Mustvee maanteed pidi edasi sõites viib tee juba päris Peipsi järve äärde. Mustvee (esmamainimine 1493) asub kahel pool Peipsisse suubuvat Mustvee jõge. Mustveed ilmestavad viis erineva usu kirikut: Nikolai õigeusu (1864), ainuusuliste Püha Kolmainsuse (1877), luteri (1880), vanausuliste (1930) ja Betaania koguduse (2007). Mustvee vanausuliste muuseum tutvustab piirkonna ajalugu ja kultuuri. Kultuurimaja pargis asub punakat värvi raudkivi alamsaksakeelse tekstiga. Arvatakse, et see kivi tähistas piiri Mõõgavendade Ordu ja Tartu piiskopi maade vahel pärast mandri-eestlaste alistamist saksa ristisõdijate poolt 1224. aastal. Kivi leiti Mustvee jõest parempoolse kalda lähedalt ja tõmmati kaldale 1910. aastal. Rahvajuttude järgi pidi selle all varandus olema.

Just Mustvee lähedale tahtnud Kalevipoeg linna ehitama hakata, toonud selle jaoks läbi Peipsi Pihkvast laudu ja kive, kuid Vanapagan tahtnud tema plaani nurjata ning võitlema hakanud. Kalevipoeg virutanud ühe lauaga teise järel, mis aga katki läinud. Siil põõsast hõiganud “Serviti, ikka serviti!”, mis asja eest olnud, sest kui Vanapagan viimase terve lauaga paar korda serviti üle turja oli saanud, pistnud pagema. Umbes 30 km pikkuselt uhub Jõgevamaa randa Euroopa suuruselt neljas järv Peipsi. Peipsi järv meelitab harrastuskalamehi igal aastaajal nii Eestist kui ka kaugemaltki. 7-kilomeetri pikkune ainulaadne tänavküla Peipsi rannal hõlmab Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää külad.  Kasepääl on huvilistel võimalus külastada Peipsi järve elu tuba.

Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule 17. sajandi lõpus, teine suurem laine 18. sajandi lõpus Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Raja vanausuliste palvela ehitamiseks said Raja küla vanausulised loa alles 1879. aastal. Pühakoda hävis II maailmasõja ajal, alles on vaid kellatorn. Raja külas asutas Gavriil Frolov 19. sajandi lõpus oma kuulsa ikoonikirjutajate koolkonna. Frolovi õpilasena alustas kunstnikuteed maailmakuulus Pimen Sofronov (1898-1973).

Ranna ohvritamm, kuulsaim puu Jõgevamaal, mida kutsutakse ka tuhandeaastaseks ja rootsiaegseks tammeks, on vast enim rahvajuttudes ja kirjanduses kajastamist leidnud tammepuu. Vene keisrinna Katariina olevat kord sõitnud sealt mööda. Tema tõllal olevat olnud tammepuust rattad ja teljed. Ranna mõisa juures murdunud tõllal telg. Telg löödud maasse ja sellest kasvanudki tamm. Kodavere Mihkli kiriku (kirjalikud teateid 1342) praegune hoone on neljas. Ühelööviline varaklassitsistlik kivikirik valmis 1777. aastal. Kirikus on W. Saueri orel (1902). Rahvajuttude järgi olevat Kodavere kiriku vanem nimi olnud Mihkli kirik. Sinna olnud Mihkel sisse müüritud, muidu pole kirik seisma jäänud. Mis päeval ehitatud, see öösel lagunenud. Pala mägijalgratta-, suusa- ning looduseõpperajad pakuvad aktiivse puhkamise võimalust igale huvilisele nii suvel kui talvel. Pala ja Saare vahel asub Haavakivi küla, kus luuletaja ja tõlkija Anna Haava sünnikohta tähistab mälestuskivi. Sõõru metsad on hinnatud marja- ning seenerikkuse poolest. Kaiu-Jõemõisa järvestiku piirkonnas on mitmeid puhke- ja supluskohti. Kaiu järve ääres on looduskaunis Tammeluht. Rahvajuttude järgi olevat Kaiu järve põhjas peidus kulla- ja hõbedakirst.

Tartu-Jõhvi maanteelt Kääpa külla pöörates jõuab Kalevipoja Koja teemaparki. Kääpa jões on see paik, kus legendide kohaselt sai tõeks needus, mille järgi Kalevipoeg pidi hukkuma oma mõõga läbi. Kui Kalevipoeg siis kord läbi jõe astus, lõikas mõõk tal mõlemad jalad alt ja kangelane langes maha. Paljukõneldud helisev ja laulev mõõk olevat praegugi keskpäeval päikesepaistel jões ilusasti läikinud oma kuldpeaga.Kord tahtnud üks rikas saks mõõka välja vedada, et omale saada. Ahelad olnud ka käepidemest läbi pandud ja 12 paari härgi vedanud mõõga juba kaldale, kui saks hõiskama hakanud: “Mõõk minu, mõõka minu olep!” ja silmapilk vajunud mõõk tagasi. Ühe rahvapärimuse järgi maeti Kalevipoeg kolmandik versta (umbes 350 m) Kääpa jõe sillast Rannamõisa mineva tee äärde. Kalevipoja muuseumis tutvustatakse Kalevipojaga seotud muistendeid ja paiku, piirkonna ajalugu ning esemeid. Tartu-Jõhvi maanteelt Palamusele poole suundudes jääb tee äärde Saare mõisa puhkeala, mis moodustub endisest mõisasüdamest, pargist ja Saare järvest. Mõisa on mainitud juba 1512. aastast. Siin on peatunud Katariina II, Paul I, Aleksander I ja Nikolai I. Stiilsest hooneteansamblist on säilinud vaid kõrvalhooneid. Saare Saialille Keskuse ürdiaias on mitmekesine maitse- ja ravimtaimede kollektsioon. Mõisasüdamest viib pärnaallee Saare järve ääres asuva Mannteuffelite perekonna matmispaika. Saare järv on erakordselt kaunis metsajärv keset vaheldusrikast maastikku. Järvega on seotud legend mõisapreili ja talupoisi õnnetust armastusest, mis lõppes mõisapreili vabasurmaga järve voogudes. Voore puhkeala, mis areneb endise Roela mõisa aladele, on kiiresti arenev puhkepiirkond kauni ökopaisjärvega.