Laiuse lossivaremed
Laiuse Linnuse ehitamist alustati Liivimaa idapiiride kaitseks Liivi ordu poolt 14.saj. lõpul. Hiliskeskajal sai see Eesti alal esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis oma lõpliku kuju. 15.saj. keskpaiku ehitati linnusele suurtükitornid. Linnus purustati 1559 a., kuid korrastati ning Rootsi aja lõpul ehitati puidust paraadelamu, kus 1700-1701 asus Karl XII oma saatjaskonnaga. Pärast Põhjasõda jäi linnus varemetesse. Lossivaremetest on järel küll vähe, kuid tasub aeg maha võtta ja tulla jalutama ajaloohõngulisse paika.
Paduvere talumuuseum
Paduvere talumuuseum tutvustab 18.sajandi taluolustikku ja esivanemate igapäevast elu ning tööd. Muuseumi juures on viis erilist Peterburi kunstniku Grigori Azarenkovi valmistatud tammepuust kuju. Looduslikult kaunis kohas asuv muusem on suvel hinnatud rahvapidude pidamise ja näitemängude ettekandmise paik.
Jõgeva kirikutorn
Jõgeva linnas asub omanäoline veetornist ümberehitatud vaateplatvormiga kirikutorn, millele lisandub lähiaastatel ka kirik juurde. Kuuekorruselise Jõgeva kirikutorni vaateplatvormist, kuhu pääseb mööda keerdtreppe, paistavad ilusa ilmaga suur osa Jõgeva linnast ja Vooremaa maastik koos selle kõrgeima voore Laiuse mäega. Jälgige Jõgeva koguduse kodulehe infot, seal ülevaade kirikutorni lahtiolekuaegadest.
Meeleolukas keraamikastuudio külastus perele
Jõgevamaal on üks salapärane koht. Madala põõsariviga palistatud sissesõidutee juhatab natuke teistmoodi aeda, kus sulnis roheluses unustad argimured, sukeldudes loomingu haaravasse maailma. Siia on rajatud väike keraamikastuudio armsa hooviga ja pisi- galeriiga. Külastuse jooksul saate piiluda keraamiku põnevasse maailma. Meister tutvustab ja näitab, kuidas vormitust saviplönnist kasvab välja kaunikujuline ese. Seejärel saab Iga külaline ise potikedral tunnetada savi plastilisuse maagilist mõju, lisaks valmib kena meene, mille peale põletamist Teile saadame.
Lible kuju
Amme jõe kaldal Paunveres ootab teid muhe ja naerumuie suunurgas istuv kellamees Kristjan Lill ehk kellamees Lible! Kes siis ei teaks Lutsu Tootsi-lugudest tuntud kellamees Liblet? Nüüd on ta ennast seadnud sisse jõe kaldale ja kutsub inimesi oma põlvele istuma ning elu üle mõtisklema, pilti tegema või lihtsalt Amme jõe parte vaatama. Kui Liblega on jutud aetud, siis tasub minna ja tutvuda vana Tootsi koolimajaga, käia kirikus patte andeks saamas ning muidugi soetada apteegist endale üks pudel "Punsli Eli".
Luua mõisa muusemitoad
Kaunis Luua mõisas on avatud Luua Metsanduskooli muuseumitoad, kus kajastuvad nii metsanduskooli kui ka mõisa ajalugu. Nii mitugi mõisa tuba on algupäraselt kenasti taastatud ning külastajatele avatud. Muusemi tubades näeb omaaegse Luua mõisa ilu, saab teada pargi ning paikkonna ajaloost, tutvuda autasude ja vanade kooli dokumentidega.
Pedja meierei muuseum
Tegemist on 1913. aastal kohalike talumeeste poolt ehitatud meiereiga, mis sõjaeelses Eestis tootis ka eksportvõid Inglismaale. Meierei tegutses aktiivselt kuni 1970. aastani. Majas asuvad erinevad muuseumitoad ja mitmed väljapanekud, mis puudutavad kunagise Vaimastvere valla, Jõgeva valla ja kodukandi suurmeeste lugusid koos kohaliku ajalooga seotud dokumentide ja fotode eksponeerimisega. Olulisel kohal on pühitsetud Eesti lipu säilitamise lugu lähedal asuvas Läänemardi talus. Läbi mitme korruse eksponeeritakse Pallases õppinud maalikunstnik Osvald Lääne teoseid.
Kassinurme linnamägi ja hiis
Kassinurme linnus on rajatud umbes 1,5 tuhat aastat tagasi. Sulglohkude vahelisel neemikul paiknevat linnamäge kasutati kuni 13.sajandini. Nii muinaslinnust ennast, läheduses paiknevaid lohukive kui piirkonna looduslikke pinnavorme seostatakse Kalevipoja lugudega. Uuemal ajal on Kassinurme mägedest saanud armastatud rahvapidude ja väljasõitude paik. Linnamäe kõrvale on ehitatud muinaslinnuse makett ning varjualuseid pikniku pidamiseks. Linnusest ida poole on rajatud hiis, kus tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Loodusõpperajal saab aga enam aimu Kassinurme mägede rikkalikest pinnavormidest.
Kuremaa loss ja park
Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837–1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoone projekteeris Tartu arhitekt E.J.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu. Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks ning toimub palju põnevaid üritusi ja kontserte. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Lossist ja pargist asuvad jalutuskäigu kaugusel Kuremaa Veski, Kuremaa Supelrand, Kuremaa Ujula ja mini-SPA ja Kuremaa Terviserajad.
Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum ning ka köstri eluruumid. Muuseumi süda asub 2018. aastal valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.
