Avinurme muuseumrong
Avinurmet läbis aastatel 1926–1972 kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee. See oli trassi äärde jäävatele küladele ligi 50 aastat kestnud tõeline õitsenguaeg. Nüüdseks on kunagisest raudteest taastatud 1 km lõik, raudteesild, veerem, ootepaviljon. Grupp 1 - 6 in. 50,- Alates 7 in. pileti hind 5.-
Kalevipoja muuseum
Kalevipoja muuseum esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Muuseum on oma nime saanud Eesti eepose Kalevipoeg järgi, sest Kääpa jões asub Kalevipoja mõõk, selle ümbruses puhkepaigad, kivid, allikad, sood, künnivaod. Muuseumis saab ülevaate Eesti eeposest. Kes soovib, saab kuulata ära terve eepose või istuda "Lennukis" ja vaadata lühifilmi, kus droonivõtted ilusatest Eesti paikadest vahelduvad joonisfilmiga. Kui oled julge, saad virtuaalreaalsuse ruumis kehastuda Kalevipojaks ja võidelda põrgus Sarviktaadi ja tema käsilastega.
Raadna rand Peipsi järve ääres
Peipsi järv, mis oma pindala poolest Euroopa neljas, on tuntud oma kaunite liivarandade poolest. Peipsi järve põhjakaldal Raadna asulas on lai liivarand. Kilomeetrite pikkusele liivarannale viib laudtee, mida mööda pääseb randa ka ratastoolis. Ranna vahetus läheduses on kaks parklat, mis mõeldud 80 autole ja RMK Raadna puhkeala ettevalmistatud lõkkekohtade ja telkimisalaga.
Kalevipoja mõõk Kääpa jões
Eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja mõõk lebab Kääpa jões Kääpa silla lähedal. Mõõgast räägitakse nii legendides kui ka eeposes. Rahvaeepose järgi lasi Kalevipoeg soome sepal endale mõõga valmistada, millele aga sepp pani peale needuse kättemaksuks oma tapetud poja eest. Peipsi soolasorts varastas mõõga Kalevipojalt ning pillas selle Kääpa jõkke. Kalevipoeg tahtis karistada sortsi ja needis omakorda mõõga. Aga eksis sõnaga. Nii juhtuski, et kui Kalevipoeg sattus kord Kääpa jõe kaldale ja astus vette, kus lamas tema mõõk, lõikas mõõk hoopis temal jalad kuni põlvini alt ning Kalevipoeg suri.
Jõemõisa matkarada
RMK Jõemõisa matkarada asub RMK Tartu-Jõgeva puhkealal. Matkarada algab Jõemõisa lõkkekohast ja kulgeb 0,5 km pikkuselt. Rada kulgeb läbi metsa ja sobib meeleolukaks jalutuskäiguks. Rajal näeb erinevaid puu- ja taimeliike ning hea õnne korral võib näha ka mõnda metslooma või -lindu, kui eriti vaikselt liikuda ja aega võtta. Kui on soovi, siis saab edasi suunduda 3-kilomeetrisele Tammeluha matkarajale. Jõemõisa lõkkekohas on olemas istumiskoht ja grillialus, kui on tahtmine jalgu puhata ja pidada pikniku. Valige jalatsid vastavalt aastaajale sest rada on looduslik ja vihmaste ilmadega porine.
Piilsi kool
Ott Puuraidi projekti järgi ehitatud hoone on enam kui 80-aastane. Kooli ja seltsi ajaloo infotahvel on praeguse hoone ees vana puust koolimaja asemel. Piirkonna hariduse ajalugu algab aastast 1765, mil köster Christian Masick alustas Piilsis hariduse andmist. Hoones saab ettetellimisel ringkäigu teha, kus tutvustatakse kooli ajalugu. Kooliaia platsil on puhkeala, kus on võimalik telkida või parkida haagissuvilaga. Samal platsilt algab ja lõpeb Piilsi jõe matkarada, mis on eriti kaunis kevadel metsalillede õitsemise aeg, kuid koolimaja esine orhideede peenar on täies ilus suvel.
Kalevipoja koda
Kalevipoja Koda hõlmab endas Kalevipoja muuseumi, Kalevipoja seiklusparki, Kalevipoja mänguhoovi ning Saare rahvamaja. Kalevipoja muuseumis saab suurepärase ülevaate Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg". Kalevipoja Seikluspargis saab end proovile panna maa ja taeva vahel valides kas kõrgema või madalama raja. Kes soovib, saab ka kettagolfi mängida. Kalevipoja mänguhoov on suur omapärase aiaga piiratud plats, kuhu on paigutatud Kalevipoja suuruses tööriistad. Siin saab pidada ka sünnipäevi. Rahvamajas saab korraldada üritusi. Suurde saali mahub ligi 100 inimest, väiksemasse 40-50.
Püsinäitus “Peipsi järve elu tuba”
Olete mõelnud, millised kalad elavad Peipsi järves? Kui raske on Peipsi rekordkala? Mis tunne on jalga tõmmata kalamehesäärikuid? Vastused ootavad teid Peipsi järve näitusel: üle 10 käed-külge eksponaati35 kalamulaaži4-meetrine Peipsi järve maketteesti-, vene- ja inglisekeelsed infostendidKoolidele ettetellimisel õppekava toetavad programmid. Kõrvalmajas asub piirkonna kultuuriloole pühendatud Peipsimaa muuseum, mida on võimalik külastada eraldi soetatud ühispiletiga. Näitusemaja taga asub Kasepää laululava ning lähedal on ujumisrand.
Peipsimaa muuseum
Peipsimaa muuseum tutvustab vanausuliste eluolu, köögi- ja kirikukultuuri ning siitsamast Tiheda külast pärit maailmakuulsa ikoonimaalija Pimen Sofronovi elukäiku ja loomingut. Samovarid, "podrušnikud", ikoonid, "lestovkad" väärivad vaatamist. Kaasa saab osta Peipsi kultuuri ja loodusega seotud suveniire ja käsitööesemeid ning maiustusi, teesegusid jt kohalikke tooteid. Ettetellimisel Vanaususlisi tutvustav giidituur ja Ivan Tšai teejoomistseremoonia. Muuseumipiletiga saab lisaks külastada kõrvalmajas asuvat püsinäitusega Peipsi Järve Elu tuba.
