Põltsamaa loss
Kivilinnus rajati Põltsamaa jõe kaldale juba 1272. Hiljem (1570–1578) oli linnus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse korrastas Woldemar Johann von Lauw. XVIII saj sai uhkeks rokokoo paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941 ja ainult kirik taastati 1952. Loss jäi ootama oma aega ja seisis varemeis. 2023. aasta suvest on kompleks taas avatud. Külastajale on avatud lossitorn, konvendi- ja väravahoone, kust leiab lossi ajalugu tutvustava uhke ekspositsiooni. Lossitornis vaateplatvormilt avaneb pileti ostnule vaade üle linna. Lossiõuel töötavad käsitöökojad ja restoran.
Kuremaa loss ja park
Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837–1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoone projekteeris Tartu arhitekt E.J.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu. Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks ning toimub palju põnevaid üritusi ja kontserte. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Lossist ja pargist asuvad jalutuskäigu kaugusel Kuremaa Veski, Kuremaa Supelrand, Kuremaa Ujula ja mini-SPA ja Kuremaa Terviserajad.
Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum ning ka köstri eluruumid. Muuseumi süda asub 2018. aastal valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.
Avinurme muuseumrong
Avinurmet läbis aastatel 1926–1972 kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee. See oli trassi äärde jäävatele küladele ligi 50 aastat kestnud tõeline õitsenguaeg. Nüüdseks on kunagisest raudteest taastatud 1 km lõik, raudteesild, veerem, ootepaviljon. Grupp 1 - 6 in. 50,- Alates 7 in. pileti hind 5.-
Kalevipoja muuseum
Kalevipoja muuseum esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Muuseum on oma nime saanud Eesti eepose Kalevipoeg järgi, sest Kääpa jões asub Kalevipoja mõõk, selle ümbruses puhkepaigad, kivid, allikad, sood, künnivaod. Muuseumis saab ülevaate Eesti eeposest. Kes soovib, saab kuulata ära terve eepose või istuda "Lennukis" ja vaadata lühifilmi, kus droonivõtted ilusatest Eesti paikadest vahelduvad joonisfilmiga. Kui oled julge, saad virtuaalreaalsuse ruumis kehastuda Kalevipojaks ja võidelda põrgus Sarviktaadi ja tema käsilastega.
Põltsamaa muuseum
Põltsamaa Muuseum asub iidse Põltsamaa ordulinnuse müüride vahel. Vana muuseumimaja tutvustab Põltsamaa ajalugu, uus väravahoone aga lossi uhket lugu läbi kolme korruse. Muuseumist on võimalik tellida giiditeenust, muuseumitunde ja pildiprogramme. Samas asub ka Põltsamaa Turismiinfopunkt, kust saab osta piirkonna suveniire ning kaasa võtta turismitrükiseid. Huvitav teada: Põltsamaa lossis oli Liivi sõja ajal Liivimaa kuninga residents. 18. sajandil oli Põltsamaa loss rokokoostiilis loss, õitsev kultuuri- ja tööstuskeskus.
Talveküla
Tule avasta Eesti suurimat jõulumaad Torma mõisakompleksis! Koge maagilist jõulutunnet ja sukeldu jõulumeeleoludesse. Jõuluvana mõis: Astu maagilisse Jõuluvana mõisa, kohtudes Jõuluvana Glämmiga! Päkapikude glämpinguküla: Koge talvist imedemaad talvises glämpingukülas! Põnevad töötoad: Osale meisterdamisel ja valmista jõulukaunistusi ning traditsioonilisi jõulutoite. Loo endale meeldejääv jõuluaeg Torma mõisakompleksis, Eesti suurimas jõulumaas! Broneeri oma jõulumaa seiklus juba täna aadressil www.talvekula.ee! Torma mõisakompleks - Sinu tee maagilise jõulumaani!
Kalevipoja koda
Kalevipoja Koda hõlmab endas Kalevipoja muuseumi, Kalevipoja seiklusparki, Kalevipoja mänguhoovi ning Saare rahvamaja. Kalevipoja muuseumis saab suurepärase ülevaate Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg". Kalevipoja Seikluspargis saab end proovile panna maa ja taeva vahel valides kas kõrgema või madalama raja. Kes soovib, saab ka kettagolfi mängida. Kalevipoja mänguhoov on suur omapärase aiaga piiratud plats, kuhu on paigutatud Kalevipoja suuruses tööriistad. Siin saab pidada ka sünnipäevi. Rahvamajas saab korraldada üritusi. Suurde saali mahub ligi 100 inimest, väiksemasse 40-50.
Püsinäitus “Peipsi järve elu tuba”
Olete mõelnud, millised kalad elavad Peipsi järves? Kui raske on Peipsi rekordkala? Mis tunne on jalga tõmmata kalamehesäärikuid? Vastused ootavad teid Peipsi järve näitusel: üle 10 käed-külge eksponaati35 kalamulaaži4-meetrine Peipsi järve maketteesti-, vene- ja inglisekeelsed infostendidKoolidele ettetellimisel õppekava toetavad programmid. Kõrvalmajas asub piirkonna kultuuriloole pühendatud Peipsimaa muuseum, mida on võimalik külastada eraldi soetatud ühispiletiga. Näitusemaja taga asub Kasepää laululava ning lähedal on ujumisrand.
Peipsimaa muuseum
Peipsimaa muuseum tutvustab vanausuliste eluolu, köögi- ja kirikukultuuri ning siitsamast Tiheda külast pärit maailmakuulsa ikoonimaalija Pimen Sofronovi elukäiku ja loomingut. Samovarid, "podrušnikud", ikoonid, "lestovkad" väärivad vaatamist. Kaasa saab osta Peipsi kultuuri ja loodusega seotud suveniire ja käsitööesemeid ning maiustusi, teesegusid jt kohalikke tooteid. Ettetellimisel Vanaususlisi tutvustav giidituur ja Ivan Tšai teejoomistseremoonia. Muuseumipiletiga saab lisaks külastada kõrvalmajas asuvat püsinäitusega Peipsi Järve Elu tuba.
