Kultuur ja ajalugu

Kesk-Eesti Kunstigalerii pART

Galerii pART asub Põltsamaa lossikompleksis ja selle näol on tegemist pööningule ehitatud soojustamata ekstreemgaleriiga, kus kehtib väide: KUNST ju ei karda külma. Igal kuul on pART kunstigaleriis uus professionaalse kunsti näitus. Huvitav teada: Galerii on kahe osaline ja kaasaegse valgustusega Galerii pARTis on kogupinda 200 ruutmeetrit. Galerii pArt on rajatud Kunstiseltsi liikmete poolt.

By |08 juuni 2020|Kesk-Eesti Kunstigalerii pART kommenteerimine on välja lülitatud

Põltsamaa loss

Kivilinnus rajati jõe kaldale 1272. a 1570–1578 oli kindlus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse ehitas Woldemar Johann von Lauw 18. saj uhkeks rokokoo stiilis paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941. Kirik taastati 1952. a, lossimüüre hakati konserveerima 1970. aastatel. Huvitav teada: Põltsamaa lossiõuel peetakse vabaõhuüritusi; lossiõuel asuvad turismiinfopunkt ja Põltsamaa muuseum, Veinikelder koos toidumuuseumiga, Katre Meistrikoda, galerii pART, savikoda, värkstuba, kirik ja konvendisaal. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot(autor Joel Tammet).

By |08 juuni 2020|Põltsamaa loss kommenteerimine on välja lülitatud

Puurmani mõis

Suurejooneline neo-renessanss stiilis valge peahoonega mõisaansambel ehitati G. J. von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. a moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni. Puurmani lossi ja tema ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti "Unustatud mõisad" raames. Muul ajal ekskursioonid härrastemajas ja mõisapargis ettetellimisel. Mõisas liigume ringi erinevatel korrustel, kus näeme nii krahvinna buduaari, torni viivat salaust, krahvi kabinetti ja varakambrit. Eritellimusel ööekskursioonid ja toitlustus. Hea teada: Praegu tegutseb lossis Puurmani Mõisakool.

By |08 juuni 2020|Puurmani mõis kommenteerimine on välja lülitatud

Põltsamaa Toidumuuseum

Põltsamaa Toidumuuseumis saab suurepärase ülevaate toidutootmise ajaloost Põltsamaal, alates ETK Põltsamaa Tehaste algusjärgust 1920ndatel, mil toodeti kohvi, kartulitärklist ja veini, nõukogude aegsest perioodist, mil värvikamateks toodeteks olid kosmonautidele suunatud tuubitooted, kuni tänapäevani.

By |08 juuni 2020|Põltsamaa Toidumuuseum kommenteerimine on välja lülitatud

Põltsamaa Pühavaimu kirik

Esimene Põltsamaa Pühavaimu koguduse kirik ehitati 1851. aastal alevi keskusest ühe versta kaugusele Kuningamäele. See kellatorni ja viie kupliga palkkirik ehitati arhitekt Adamsoni projekti järgi. Kehva seisukorra ja ebasobiva asukoha tõttu otsustati uus kirik ehitada sobivamasse kohta asula keskuses. Sobiv maatükk kiriku ehitamiseks saadi Lossi tänaval 1892. aastal. Tartu piiskopkonna arhitekti Apollon Edelsoni projekti järgi alustati kivikiriku ehitamist 8. mail 1894, ehitaja oli S. Felder. Põltsamaa Pühavaimu kiriku pühitseti 10. septembril 1895; tegemist on õigeusu kirikuga.

By |08 juuni 2020|Põltsamaa Pühavaimu kirik kommenteerimine on välja lülitatud

Karl August Hermanni monument

Karl August Hermann (23. sept 1851 Võhma küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaan 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Oluline rahvusliku liikumise tegelane. Ta andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning lõi mitusada muusikateost, tuntumad neist nt "Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska". Ta ostis ära Perno Postimehe, tõi väljaande Tartusse ja kujundas selle nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Karl August Hermanni monument Vana-Põltsamaa mõisa pargis avati 10. juunil 1935. Kuju autor on Alfred Zolk-Leius.

By |08 juuni 2020|Karl August Hermanni monument kommenteerimine on välja lülitatud

EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik

Barokkarhitektuur kooskõlas pseudogootikaga (ümberehitus: Johann Gottfried Mühlhausen). 12 väikest nooljat ehistorni tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Kiriku pastoraat ehitati aastal 1817. Igal pühapäeval kell 13.00 toimuvad kirikus jumalateenistused. Külmal ajal jumalateenistused toimuvad kiriku kõrval pastoraadis.

By |08 juuni 2020|EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik kommenteerimine on välja lülitatud

Aidu Võidualtar

Aidu Võidualtari näol on tegemist Vabadussõja monumendiga. Aidu küla juures toimus 1919.a. üks Vabadussõja murdelahinguid. 23. juunil 1929.a. avati seal mälestusmärk, mille taasavamine toimus 60 aastat hiljem. See tähistab ühtlasi kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane.

By |08 juuni 2020|Aidu Võidualtar kommenteerimine on välja lülitatud

Rutikvere meierei

Uue ilme saanud Rutikvere meierei on üks Eesti agraarkultuuri pärleid. Algselt 1929. aasta jaanuaris avatud piimatööstus on tänaseks taastatud ning avatud. Lisaks restaureeritud hoonele näeb meiereis ka asutamisaegset sisseseadet. Seal on piima vastuvõtu kaal, piima- ja koorevannid, pumbad, koorelahutaja ja -jahutaja. Hoone keldris paiknevad juustu soolamise vannid ja piima labor, kus on olemas kõik vajalik piima kvaliteedi määramiseks. Rutikevere meierei annab väga hea ettekujutuse sellest, milline oli piimatööstus 1930. aastatel. Meierei tegutseb muuseumina ning on avatud ettetellimisel.

By |08 juuni 2020|Rutikvere meierei kommenteerimine on välja lülitatud

Siidiroosi valmistamise õpituba Katre Arula Meistrikojas

Siidiroosi valmistamise õpituba on tore tegevus, mis sobib erinevas vanuses osalejatele. Õpituba sisaldab meistri juhendamist ja materjale, mille raames iga osaleja saab kaasa oma isikliku siidiroosi. Õpitoa kestus umbes 1 h, osalejate arv 6-20 inimest. Lisaks on gruppidel võimalik tellida Katre Arula tööde esitlust ja tegevuse tutvustust. Meister näitab oma töid ning räägib tööde taustast ja saamislugudest. 

By |08 juuni 2020|Siidiroosi valmistamise õpituba Katre Arula Meistrikojas kommenteerimine on välja lülitatud