Kütimäe kalmistu
Kütimäe kalmistu rajasid 1872. a Rutikvere mõisa omanikud Pistohlkorsid. Kuna Põltsamaa saksa kalmistul olevat olnud ruumipuudus, tuli mõisnikel asutada erakalmistu. Selle rajamiseks lasti talumeestel Kütimäele talgute korras teha kunstlik küngas. Pärimuse järgi ehitatud seda mäekest kaks aastat ning muld veetud kohale hobustega. 1873. a rajati juurde kalmistumüür, kolmeosaline värav ja tagaossa uusgooti stiilis kabel, mille esikülje viilu ehib Pistohlkorside raidvapp. Kalmistule maetud inimeste arv pole täpselt teada. Kalmistu on tänapäevalgi tegutsev ja seda hooldab Põltsamaa vald.
Karl August Hermanni monument
Karl August Hermann (23. sept 1851 Võhma küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaan 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Oluline rahvusliku liikumise tegelane. Ta andis välja esimest eestikeelset entsüklopeediat, kuulus mitme üldlaulupeo üldjuhtide sekka ning lõi mitusada muusikateost, tuntumad neist nt "Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska". Ta ostis ära Perno Postimehe, tõi väljaande Tartusse ja kujundas selle nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. Karl August Hermanni monument Vana-Põltsamaa mõisa pargis avati 10. juunil 1935. Kuju autor on Alfred Zolk-Leius.
Vabadussõja mälestussammas Põltsamaal
Põltsamaa kesklinnas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918–1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Monumendi põhielement on mõõgale ja kilbile toetuv sõdurikuju, mis on asetatud dolomiidist sambale. Mälestussamba kavandas kujur Voldemar Mellik ning see avati 17. augustil 1924. Oktoobris 1940 tõmmati rahutuste käigus sõdurikuju aluselt maha ja sammas taoti puruks. Paar nädalat hiljem õhiti ka alus. Mälestussammas taasavati kipsist sõdurikujuga 12. augustil 1989, pool aastat hiljem asendati kipskuju dolomiidist kujuga.Samas asub ka mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunutele.
Põltsamaa Pühavaimu kirik
Esimene Põltsamaa Pühavaimu koguduse kirik ehitati 1851. aastal alevi keskusest ühe versta kaugusele Kuningamäele. See kellatorni ja viie kupliga palkkirik ehitati arhitekt Adamsoni projekti järgi. Kehva seisukorra ja ebasobiva asukoha tõttu otsustati uus kirik ehitada sobivamasse kohta asula keskuses. Sobiv maatükk kiriku ehitamiseks saadi Lossi tänaval 1892. aastal. Tartu piiskopkonna arhitekti Apollon Edelsoni projekti järgi alustati kivikiriku ehitamist 8. mail 1894, ehitaja oli S. Felder. Põltsamaa Pühavaimu kiriku pühitseti 10. septembril 1895; tegemist on õigeusu kirikuga.
Vabadussõja mälestussammas Kursis
Kursi külas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918-1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Tipus seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur – Kuperjanovi partisan. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe pärast II maailmasõda. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992. Mälestussamba kõrval asub EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik.
Põltsamaa Toidumuuseum
Põltsamaa Toidumuuseumis saab suurepärase ülevaate toidutootmise ajaloost Põltsamaal, alates ETK Põltsamaa Tehaste algusjärgust 1920ndatel, mil toodeti kohvi, kartulitärklist ja veini, nõukogude aegsest perioodist, mil värvikamateks toodeteks olid kosmonautidele suunatud tuubitooted, kuni tänapäevani.
Kunstikeskus Põltsamaal
Põltsamaa lossikompleksis on Kunstikeskuse päralt nelisada ruutmeetrit keldrikorrust, kus ühes otsas on koha leidnud kunstipood ja teises otsas savikoda. Läbi Põltsamaa kunstikooli ruumide minnes näed Sa noorte kunstitöid. Kunstikooli ruumide sisekujunduses on ohtrasti kasutatud noorte disaini mosaiikide ja seinamaalide näol.
Puurmani mõis
Suurejooneline neo-renessanss stiilis valge peahoonega mõisaansambel ehitati G. J. von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. a moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni. Puurmani lossi ja tema ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti "Unustatud mõisad" raames. Muul ajal ekskursioonid härrastemajas ja mõisapargis ettetellimisel. Mõisas liigume ringi erinevatel korrustel, kus näeme nii krahvinna buduaari, torni viivat salaust, krahvi kabinetti ja varakambrit. Eritellimusel ööekskursioonid ja toitlustus. Hea teada: Praegu tegutseb lossis Puurmani Mõisakool.
Põltsamaa loss
Kivilinnus rajati jõe kaldale 1272. a 1570–1578 oli kindlus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse ehitas Woldemar Johann von Lauw 18. saj uhkeks rokokoo stiilis paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941. Kirik taastati 1952. a, lossimüüre hakati konserveerima 1970. aastatel. Huvitav teada: Põltsamaa lossiõuel peetakse vabaõhuüritusi; lossiõuel asuvad turismiinfopunkt ja Põltsamaa muuseum, Veinikelder koos toidumuuseumiga, Katre Meistrikoda, galerii pART, savikoda, värkstuba, kirik ja konvendisaal.
