Kultuur ja ajalugu

Laiuse lossivaremed

Laiuse Linnuse ehitamist alustati Liivimaa idapiiride kaitseks Liivi ordu poolt 14.saj. lõpul. Hiliskeskajal sai see Eesti alal esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis oma lõpliku kuju. 15.saj. keskpaiku ehitati linnusele suurtükitornid. Linnus purustati 1559 a., kuid korrastati ning Rootsi aja lõpul ehitati puidust paraadelamu, kus 1700-1701 asus Karl XII oma saatjaskonnaga. Pärast Põhjasõda jäi linnus varemetesse. Huvitav teada: Tänapäeval korraldatakse seal talvel ajaloolist lumelahingut ja suviti rahvalikke üritusi.

By |08 juuni 2020|Laiuse lossivaremed kommenteerimine on välja lülitatud

Laiuse õlemuuseum

Õlemuuseumis saab tutvuda püsinäitusega, kus eksponeeritakse erinevates tehnikates (punumine, põimimine, intarsia) valmistatud õle-, roo- ja kasetohuesemeid, õlest ehistöid ning toakaunistusi. Lisaks tavapärasele muuseumit tutvustavale ekskursioonile, pakume gruppidele ka mitmeid õpitubasid. Muuseum on eelkõige huvitav käsitöö- ja kultuurhuvilistele gruppidele, nii õpilastele kui täiskasvanutele silmaringi laiendamiseks ja arendamiseks. Kaasa saab osta meeneid sularaha eest. Kuldsete kohtumisteni!

By |08 juuni 2020|Laiuse õlemuuseum kommenteerimine on välja lülitatud

Rajaküla vanausuliste palvemaja

Raja vanausuliste koguduse tegevuse alguseks võib lugeda 18.saj. I veerandit. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja vanausulised loa alles 1879 aastal. Pühakoda hävis II maailmasõjas, alles on vaid kellatorn. Praeguses palvelas on 11 ruumi. 1854-1930 asus palvelasse elama Gavriil Frolovile, kes õpetas lastele ikoonikirjutamist ja vanaslaavi keeles lugemist ja kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi laulmist. Kirik on avatud pühapäeviti kell 11-13 palvuste ajal ning muul ajal väljast poolt vaadeldav.

By |08 juuni 2020|Rajaküla vanausuliste palvemaja kommenteerimine on välja lülitatud

Siimusti savitööstus

Siimusti savitööstuses on võimalik tutvuda tarbekeraamika valmistamisprotsessiga. Tooteid valmistatakse nii nagu seda tehti varasematel aastatel. Savitööstuse poes võimalik osta keraamikat

By |08 juuni 2020|Siimusti savitööstus kommenteerimine on välja lülitatud

Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum

Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele nüüd avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum ning ka köstri eluruumid. Muuseumi süda asub värskelt valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.   

By |08 juuni 2020|Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum kommenteerimine on välja lülitatud

Kunstikeskus Põltsamaal

Põltsamaa lossikompleksis on Kunstikeskuse päralt nelisada ruutmeetrit keldrikorrust, kus ühes otsas on koha leidnud kunstipood ja teises otsas savikoda. Läbi Põltsamaa kunstikooli ruumide minnes näed Sa noorte kunstitöid. Kunstikooli ruumide sisekujunduses on ohtrasti kasutatud noorte disaini mosaiikide ja seinamaalide näol.

By |08 juuni 2020|Kunstikeskus Põltsamaal kommenteerimine on välja lülitatud

Vabadussõja mälestussammas Kursis

Kursi külas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918-1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Mälestussammas avati 26. septembril 1926. Samba kavandi tegi Voldemar Melnik (Mellik). Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Tipus seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur – Kuperjanovi partisan. Mälestussamba pronkssõdur võeti maha Nõukogude võimu poolt kohe pärast II maailmasõda. Mälestussammas taasavati 23. juunil 1992. Mälestussamba kõrval asub EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik.

By |08 juuni 2020|Vabadussõja mälestussammas Kursis kommenteerimine on välja lülitatud

Vabadussõja mälestussammas Põltsamaal

Põltsamaa kesklinnas asuv Vabadussõja mälestussammas on pühendatud aastail 1918–1920 Eesti Vabadussõjas langenuile. Monumendi põhielement on mõõgale ja kilbile toetuv sõdurikuju, mis on asetatud dolomiidist sambale. Mälestussamba kavandas kujur Voldemar Mellik ning see avati 17. augustil 1924. Oktoobris 1940 tõmmati rahutuste käigus sõdurikuju aluselt maha ja sammas taoti puruks. Paar nädalat hiljem õhiti ka alus. Mälestussammas taasavati kipsist sõdurikujuga 12. augustil 1989, pool aastat hiljem asendati kipskuju dolomiidist kujuga.Samas asub ka mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunutele.

By |08 juuni 2020|Vabadussõja mälestussammas Põltsamaal kommenteerimine on välja lülitatud

Kütimäe kalmistu

Kütimäe kalmistu rajasid 1872. a Rutikvere mõisa omanikud Pistohlkorsid. Kuna Põltsamaa saksa kalmistul olevat olnud ruumipuudus, tuli mõisnikel asutada erakalmistu. Selle rajamiseks lasti talumeestel Kütimäele talgute korras teha kunstlik küngas. Pärimuse järgi ehitatud seda mäekest kaks aastat ning muld veetud kohale hobustega. 1873. a rajati juurde kalmistumüür, kolmeosaline värav ja tagaossa uusgooti stiilis kabel, mille esikülje viilu ehib Pistohlkorside raidvapp. Kalmistule maetud inimeste arv pole täpselt teada. Kalmistu on tänapäevalgi tegutsev ja seda hooldab Põltsamaa vald.

By |08 juuni 2020|Kütimäe kalmistu kommenteerimine on välja lülitatud

Kärde Rahumajake

Kärde Rahumajake on väike palktare Kärde mõisa pargi edelaserval, milles pärimuse kohaselt sõlmiti 1661. aastal Venemaa ja Rootsi vaheline rahuleping. Rahumajake on avatud aastaringselt ja igapäevaselt.

By |08 juuni 2020|Kärde Rahumajake kommenteerimine on välja lülitatud