Pajusi mõis
Pajusi mõis on rajatud 17. sajandil. Pikk klassitsistlik kivist peahoone püstitati mõisa 19. sajandi alguses. Hoone oli ühekorruseline, vaid ta keskosa ilmestas kolme akna laiune pealeehitus. Kahekorruselist osa kaunistas segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon. Mõisa peahoonest on säilinud parempoolne tiib ja keskosa Alates 1930ndatest aastatest tegutseb peahoones rahvamaja. Ettetellimisel saab mõisas ringi vaadata ja tutvuda selle ajalooga. Konverentse pidada või näituseid vaadata
Püsinäitus “Peipsi järve elu tuba”
Olete mõelnud, millised kalad elavad Peipsi järves? Kui raske on Peipsi rekordkala? Mis tunne on jalga tõmmata kalamehesäärikuid? Vastused ootavad teid Peipsi järve näitusel: üle 10 käed-külge eksponaati35 kalamulaaži4-meetrine Peipsi järve maketteesti-, vene- ja inglisekeelsed infostendidKoolidele ettetellimisel õppekava toetavad programmid. Kõrvalmajas asub piirkonna kultuuriloole pühendatud Peipsimaa muuseum, mida on võimalik külastada eraldi soetatud ühispiletiga. Näitusemaja taga asub Kasepää laululava ning lähedal on ujumisrand.
Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele nüüd avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum ning ka köstri eluruumid. Muuseumi süda asub värskelt valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.
Kanuumatk Endla raba vahel
Kanuumatk Põltsamaa jõel – võimalus avastada ainulaadset rabamaastikku, põgeneda linnakärast eemale ja nautida müstilist vaikust keset soid ja rabasid. Parkides kanuu kalda äärde ning astudes mõne sammu, oledki keset ehtsat rabamaastikku. Otse rabamättalt saab noppida ja süüa jõhvikaid, pohli, mustikaid ja sinikaid. Iga mõne aasta tagant on lootus leida maitsvaid ja haruldasi murakaid, mida niisama mõnus süüa ning millest keedetud moos viib keele alla. Matka saab kujundada nii ühe- kui ka kahepäevasena. Kõrvalepõike võib teha Endla järvele.
Laiuse õlemuuseum
Õlemuuseumis saab tutvuda püsinäitusega, kus eksponeeritakse erinevates tehnikates (punumine, põimimine, intarsia) valmistatud õle-, roo- ja kasetohuesemeid, õlest ehistöid ning toakaunistusi. Lisaks tavapärasele muuseumit tutvustavale ekskursioonile, pakume gruppidele ka mitmeid õpitubasid. Muuseum on eelkõige huvitav käsitöö- ja kultuurhuvilistele gruppidele, nii õpilastele kui täiskasvanutele silmaringi laiendamiseks ja arendamiseks. Kaasa saab osta meeneid sularaha eest. Kuldsete kohtumisteni!
Peipsimaa muuseum
Peipsimaa muuseum tutvustab vanausuliste eluolu, köögi- ja kirikukultuuri ning siitsamast Tiheda külast pärit maailmakuulsa ikoonimaalija Pimen Sofronovi elukäiku ja loomingut. Samovarid, "podrušnikud", ikoonid, "lestovkad" väärivad vaatamist. Kaasa saab osta Peipsi kultuuri ja loodusega seotud suveniire ja käsitööesemeid ning maiustusi, teesegusid jt kohalikke tooteid. Ettetellimisel Vanaususlisi tutvustav giidituur ja Ivan Tšai teejoomistseremoonia. Muuseumipiletiga saab lisaks külastada kõrvalmajas asuvat püsinäitusega Peipsi Järve Elu tuba.
Avinurme muuseumrong
Avinurmet läbis aastatel 1926–1972 kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee. See oli trassi äärde jäävatele küladele ligi 50 aastat kestnud tõeline õitsenguaeg. Nüüdseks on kunagisest raudteest taastatud 178,5-meetrine lõik, raudteesild, veerem, ootepaviljon. 2019.a suvel avati lisa raudteelõik - 1km. Grupp 1 -6 in. 30,- Alates 7 in pileti hind 5,-
EELK Kursi Maarja-Eliisabeti kirik
Barokkarhitektuur kooskõlas pseudogootikaga (ümberehitus: Johann Gottfried Mühlhausen). 12 väikest nooljat ehistorni tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Kiriku pastoraat ehitati aastal 1817. Igal pühapäeval kell 13.00 toimuvad kirikus jumalateenistused. Külmal ajal jumalateenistused toimuvad kiriku kõrval pastoraadis.
Kalevipoja muuseum
Kalevipoja muuseum esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga. Muuseum on oma nime saanud Eesti eepose Kalevipoeg järgi sest Kääpa jões asub Kalevipoja mõõk, selle ümbruses puhkepaigad, kivid, allikad, sood, künnivaod jne. Muuseumis saab ülevaate Eesti eeposest. Kes soovib, saab kuulata ära terve eepose või istuda Lennukis ja vaadata lühifilmi, kus droonivõtted ilusatest Eesti paikadest vahelduvad joonisfilmiga. Kui oled julge, saad virtuaalreaalsuse ruumis kehastuda Kalevipojaks ja võidelda põrgus Sarviktaadi ja tema käsilastega.
Alo Mattiiseni klaveriklass
Kesklinnas asuvale Jõgeva Muusikakooli hoonele, kus õppis Alo Mattiisen, paigaldati Alo 45. sünniaastapäeval mälestustahvel. Viis aastat hiljem, 2011.a, valmis muusikakoolis helilooja juubeli tähistamiseks ka Alo klaveriklass, kus paikneb täielikult restaureeritud Alo Mattiisenile kuulunud kabinetklaver ja väljapanek helilooja isiklikest asjadest. Klassis on võimalik korraldada väiksemaid kontserte, koolitusi, konverentse ning muusikatunde.
