Inglise keel

Luua Metsanduskooli puukool – arboreetum

Arboreetumis ehk puittaimede kollektsioonis on kaks peamist osakonda: taimegeograafiline kollektsioon on jagatud erinevate maailma piirkondade järgi viieks osaks ning kujundatud vabakujulise maastikupargina, sortide ja vormide kollektsioon aga regulaarse iluaiana. Suvisele puhkajale on olemas telkimisplats eesaias koos lõkkekoha ja laudade-pinkidega.  Puukoolist on võimalik kaasa osta erinevaid taimi.

By |08 juuni 2020|Luua Metsanduskooli puukool – arboreetum kommenteerimine on välja lülitatud

Põltsamaa loss

Kivilinnus rajati jõe kaldale 1272. a 1570–1578 oli kindlus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse ehitas Woldemar Johann von Lauw 18. saj uhkeks rokokoo stiilis paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941. Kirik taastati 1952. a, lossimüüre hakati konserveerima 1970. aastatel. Huvitav teada: Põltsamaa lossiõuel peetakse vabaõhuüritusi; lossiõuel asuvad turismiinfopunkt ja Põltsamaa muuseum, Veinikelder koos toidumuuseumiga, Katre Meistrikoda, galerii pART, savikoda, värkstuba, kirik ja konvendisaal.

By |08 juuni 2020|Põltsamaa loss kommenteerimine on välja lülitatud

Betti Alveri muuseum

Luuletajale pühendatud muuseum asub Betti Alveri sünnikodus Jõgeval, raudteejaamahoone kõrval. Muuseumis eksponeeritakse Betti Alveri elu ja loomingut, väljas on tema kirjutatud luulekogud ja fotod tema elust ja tegemistest. Samuti jäädvustatakse Jõgevalt pärit Alo Mattiiseni mälestust, väljas on tema laulutekstid ja tema elu kajastavad fotod.  Muuseumis tutvustatakse samuti ka Jõgeva linna ajaloo- ja kultuuripärandit. Oodatud on õpilasgrupid, pered ning teised huvigrupid.

By |08 juuni 2020|Betti Alveri muuseum kommenteerimine on välja lülitatud

Kuremaa loss ja park

Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837–1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoone projekteeris Tartu arhitekt E.J.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu.  Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks ning toimub palju põnevaid üritusi ja kontserte. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Lossist ja pargist asuvad jalutuskäigu kaugusel Kuremaa Veski, Kuremaa Supelrand, Kuremaa Ujula ja mini-SPA ja Kuremaa Terviserajad.

By |08 juuni 2020|Kuremaa loss ja park kommenteerimine on välja lülitatud

Avinurme Puiduait

Avinurme Puiduait on puidukäsitöö kodu. Puiduaidas saad oma käteosavust proovida ning osaleda erinevates õpitubades, kus õpetatakse korvipunumist, viltimist, koduleiva küpsetamist, küünalde meisterdamist, kalossidele maalimist jpm. Puiduaida poes on Eesti kõige rikkalikum laastutoodete valik ning hulgaliselt saunatooteid ja puidust majapidamisnõusid. Puiduaida hubases kohvikunurgas saab maitsta koduseid kooke ja pirukaid, iseküpsetatud leiba ning muud hääd-paremat. Eelneval kokkuleppel saame pakkuda toitlustust kuni 80-liikmelistele gruppidele.

By |08 juuni 2020|Avinurme Puiduait kommenteerimine on välja lülitatud

EELK Põltsamaa Niguliste kirik

EELK Põltsamaa Niguliste kirik mahutati linnuse 13. saj pärit väravakäigu ja 1500 paiku püstitatud suurtükitorni müüride vahele Rootsi ajal, 1632. a. Kirik põles 1941. a juulis, kuid tänu pastor Herbert Kuurme ettevõtlikkusele taastati juba Stalini ajal, 1952. aastaks. Pühakojas saab näha Tartu Ülikooli endise kiriku kantslit, altarit, pinke ja lühtreid. Altaris on kaks maali, mida vastavalt Ülestõusmispüha ning Taevaminemispüha ajal vahetatakse. 1900. a valmistatud orel pärineb Fr. Saueri tehasest Saksamaalt. Alles hiljuti valmisid kolme aknasse vitraažid, mille autoriks on Dolores Hoffmann.

By |08 juuni 2020|EELK Põltsamaa Niguliste kirik kommenteerimine on välja lülitatud

Kanuumatkad Põltsamaa jõel

Oleme kanuumatkasid korraldanud alates 2003. aastast. Kanuumatk on hea viis veeta oma vaba aega aktiivselt mitmekesises Eesti looduses. See sobib igas vanuses seiklushimulistele inimestele. Alustasime tänu soodsale asukohale Põltsamaa jõel, kuid tänaseks korraldame matkasid üle terve Eesti. Oleme aja jooksul teenuste valikut laiendanud ja lisaks kanuumatkadele saab meie jõe kaldal alates 2011. aastast nautida kilesauna, mis on klientide poolt väga kiidetud Matkal kanna mugavaid riideid ja jalanõusid (võta kaasa ka varuriided). Varu kotti puhas joogivesi, väike snäkk, putukatõrjevahend.

By |11 mai 2021|Kanuumatkad Põltsamaa jõel kommenteerimine on välja lülitatud

Adavere mõis

Adavere mõisat on esmamainitud 17.sajandi 2.poolel. 16.-17. sajandil kuulus Adavere Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuuluvad ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned - töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. Hea teada: *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ  *Mõisa on võimalik vaadelda väljast (seest- helista 5204167)

By |08 juuni 2020|Adavere mõis kommenteerimine on välja lülitatud

Pajusi mõis

Pajusi mõis on rajatud 17. sajandil. Pikk klassitsistlik kivist peahoone püstitati mõisa 19. sajandi alguses. Hoone oli ühekorruseline, vaid ta keskosa ilmestas kolme akna laiune pealeehitus. Kahekorruselist osa kaunistas segmentkaarse aknaga kolmnurkfrontoon. Mõisa peahoonest on säilinud parempoolne tiib ja keskosa  Alates 1930ndatest aastatest tegutseb peahoones rahvamaja. Ettetellimisel saab  mõisas ringi vaadata ja tutvuda selle ajalooga. Konverentse pidada või näituseid vaadata    

By |08 juuni 2020|Pajusi mõis kommenteerimine on välja lülitatud

Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum

Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele nüüd avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum ning ka köstri eluruumid. Muuseumi süda asub värskelt valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.     

By |08 juuni 2020|Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum kommenteerimine on välja lülitatud
Go to Top