Põltsamaa loss
Kivilinnus rajati Põltsamaa jõe kaldale juba 1272. Hiljem (1570–1578) oli linnus Liivimaa kuninga Magnuse residents. Korduvalt rüüstatud kindluse korrastas Woldemar Johann von Lauw. XVIII saj sai uhkeks rokokoo paleeks. Loss ja kirik põlesid 1941 ja ainult kirik taastati 1952. Loss jäi ootama oma aega ja seisis varemeis. 2023. aasta suvest on kompleks taas avatud. Külastajale on avatud lossitorn, konvendi- ja väravahoone, kust leiab lossi ajalugu tutvustava uhke ekspositsiooni. Lossitornis vaateplatvormilt avaneb pileti ostnule vaade üle linna. Lossiõuel töötavad käsitöökojad ja restoran.
Kuremaa loss ja park
Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837–1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoone projekteeris Tartu arhitekt E.J.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu. Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks ning toimub palju põnevaid üritusi ja kontserte. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Lossist ja pargist asuvad jalutuskäigu kaugusel Kuremaa Veski, Kuremaa Supelrand, Kuremaa Ujula ja mini-SPA ja Kuremaa Terviserajad.
Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum ning ka köstri eluruumid. Muuseumi süda asub 2018. aastal valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.
Laiuse õlemuuseum
Õlemuuseumis saab tutvuda püsinäitusega, kus eksponeeritakse erinevates tehnikates (punumine, põimimine, intarsia) valmistatud õle-, roo- ja kasetohuesemeid, õlest ehistöid ning toakaunistusi. Lisaks tavapärasele muuseumit tutvustavale ekskursioonile, pakume gruppidele ka mitmeid õpitubasid. Muuseum on eelkõige huvitav käsitöö- ja kultuurhuvilistele gruppidele, nii õpilastele kui täiskasvanutele silmaringi laiendamiseks ja arendamiseks. Kaasa saab osta meeneid sularaha eest. Kuldsete kohtumisteni!
Avinurme muuseumrong
Avinurmet läbis aastatel 1926–1972 kitsarööpmeline Sonda-Mustvee raudtee. See oli trassi äärde jäävatele küladele ligi 50 aastat kestnud tõeline õitsenguaeg. Nüüdseks on kunagisest raudteest taastatud 1 km lõik, raudteesild, veerem, ootepaviljon. Grupp 1 - 6 in. 50,- Alates 7 in. pileti hind 5.-
Kanuumatkad Põltsamaa jõel
Oleme kanuumatkasid korraldanud alates 2003. aastast. Kanuumatk on hea viis veeta oma vaba aega aktiivselt mitmekesises Eesti looduses. See sobib igas vanuses seiklushimulistele inimestele. Alustasime tänu soodsale asukohale Põltsamaa jõel, kuid tänaseks korraldame matkasid üle terve Eesti. Oleme aja jooksul teenuste valikut laiendanud ja lisaks kanuumatkadele saab meie jõe kaldal alates 2011. aastast nautida kilesauna, mis on klientide poolt väga kiidetud Matkal kanna mugavaid riideid ja jalanõusid (võta kaasa ka varuriided). Varu kotti puhas joogivesi, väike snäkk, putukatõrjevahend.
Piilsi kool
Ott Puuraidi projekti järgi ehitatud hoone on enam kui 80-aastane. Kooli ja seltsi ajaloo infotahvel on praeguse hoone ees vana puust koolimaja asemel. Piirkonna hariduse ajalugu algab aastast 1765, mil köster Christian Masick alustas Piilsis hariduse andmist. Hoones saab ettetellimisel ringkäigu teha, kus tutvustatakse kooli ajalugu. Kooliaia platsil on puhkeala, kus on võimalik telkida või parkida haagissuvilaga. Samal platsilt algab ja lõpeb Piilsi jõe matkarada, mis on eriti kaunis kevadel metsalillede õitsemise aeg, kuid koolimaja esine orhideede peenar on täies ilus suvel.
