Looduspuhkus

Enlda Looduskaitseala

See suur märgala komplekt laiub Jõgevamaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa piirialadel. Kaitseala, mille pindala on 10161 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: 8 rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad.

Põltsamaa Roosiaed

Roosiaias kasvab üle 5000 roosiistiku ning ligi 1000 erinevat roosisorti. Ekskursiooni käigus tutvustatakse erinevaid roosisorte, nende ajalugu ja legende ning muud huvitavat. Rooside õitsemisaeg on enamasti juuni keskpaigast septembri keskpaigani, sõltuvalt ilmastikust.

Luua Arboreetum

Luua arboreetumis ehk puittaimede kollektsioonis on kaks osakonda: taimegeograafiline kollektsioon on jagatud erinevate maailma piirkondade järgi viieks osaks ning kujundatud vabakujulise maastikupargina, sortide ja vormide kollektsioon aga regulaarse iluaiana.

SIin on võimalik lihtsalt omal käel ringi jalutada ning taimi ja ilu nautida või teha seda koos giidiga, kes räägib taimede hingeelust ja seletab lahti, mis asi see arboreetum üleüldse on.

Kassinurme linnamägi ja hiis

Kassinurme muinasala on rajatud 7 tuhat aastat ja linnus 2 tuhat aastat tagasi. Taastatud on muinaslinnuse fragment. Praegu on hiiekoht ajaloohuviliste lemmikkoht, kus korraldatakse muistseid sõjamänge, elustatakse vanu rahvakombeid ja tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi. Terviserajal on võimalik tutvuda mitmekesise loodusega ning nautida kauneid pinnavorme.

Kalevipoja matka- ja rattarajad

6 rattarada ja 14 matkarada

Kes on Kalevipoeg? Ta on Eesti rahvuseepose kangelane; kuju, kes kehastab eesti kirjanduses rahvahulkade elujõudu, vabadust ja õigluspüüet Kalevipoeg sümboliseerib eestlast töökust ja usinust; tema teod olid maa ja rahva hüveks. Kalevipoeg ise oli mehine, vapper, töökas, visa, otsekohene, aus, õpihimuline ning armastas oma kodumaad. Kuid ka temal olid inimlikud nõrkused ja puudused.
Kalevipoja mälestust kannavad tänapäevani mäed, sängid, kivirahnud, järved, jõed ja ojad. Visatud kividel on käe-, jala- või lingujäljed. Jalajälgedest on tekkinud jõgesid ja soid, higist allikaid.
Jõgevamaad kutsutakse Kalevipoja tegude maaks, kuna siinkandis võib leida kõige rohkem Eesti eepose kangelasega seotud legendidest pärinevaid pinnavorme.