Kultuuripuhkus

Põltsamaa loss

Põltsamaa kivilinnus rajati jõe kaldale 1272. Täna tegutsevad Põltsamaa lossiõuel turismiinfopunkt ja Põltsamaa muuseum, Veinikelder koos toidumuuseumiga, Katre Meistrikoda, galerii pART, savikoda, värkstuba, konvendisaal ja kirik. Lossiõuel toimub rohkelt vabaõhuüritusi.

Puurmani Mõis

Puurmani lossi ja tema ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti "Unustatud mõisad" raames. Muul ajal ekskursioonid härrastemajas ja mõisapargis ettetellimisel. Mõisas liigume ringi erinevatel korrustel, kus näeme nii krahvinna buduaari, torni viivat salaust kui ka krahvi kabinetti ja varakambrit. Eritellimusel ööekskursioonid ja toitlustus. Praegu tegutseb lossis Puurmani Mõisakool.

Kuremaa loss ja park

Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837-1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoone projekteeris Tartu arhitekt E.J.T.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu. Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks. Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega.

Laiuse lossivaremed

Laiuse Linnuse ehitamist alustati Liivimaa idapiiride kaitseks Liivi ordu poolt 14.saj. lõpul. Hiliskeskajal sai see Eesti alal esimene tulirelvadele kohandatud kaitseehitis oma lõpliku kuju. 15.saj. keskpaiku ehitati linnusele suurtükitornid. Linnus purustati 1559 a., kuid korrastati ning Rootsi aja lõpul ehitati puidust paraadelamu, kus 1700-1701 asus Karl XII oma saatjaskonnaga. Pärast Põhjasõda jäi linnus varemetesse.

Rajaküla vanausuliste palvemaja koos kellatorniga

Raja vanausuliste koguduse tegevuse alguseks võib lugeda 18.saj. I veerandit. Oma pühakoja ehitamiseks said Raja vanausulised loa alles 1879 aastal. Pühakoda hävis II maailmasõjas, alles on vaid kellatorn. Praeguses palvelas on 11 ruumi. 1854-1930 asus palvelasse elama Gavriil Frolovile, kes õpetas lastele ikoonikirjutamist ja vanaslaavi keeles lugemist ja kirjutamist, samuti vanaaegsete noodimärkide järgi laulmist. Kirik on avatud pühapäeviti kell 11-13 palvuste ajal ning muul ajal väljast poolt vaadeldav.

Palamuse O. Lutsu Kihlekonnakoolimuuseum

Palamuse kihelkonnakoolihoone koos köster Aleksander Georg Nieländeri eluruumidega valmis aastal 1873, milles tegutses kool 1975. aastani. Alates 5. jaanuarist 1987 on seal avatud muuseum, mis tutvustab 19. sajandi lõpu kihelkonnakooli elu läbi Oskar Lutsu "Kevade".

Kalevipoja Muuseum

Kalevipoja muuseum asub Jõgevamaal Saare vallas Kääpa külas endises Saare koolimajas, mis ehitati aastal 1929. aastal. Muuseum on oma nime saanud Kalevipoja järgi just sellepärast, et Kääpa jões asub Kalevipoja mõõk, selle ümbruses puhkepaigad, kivid, allikad, sood, künnivaod, hobuse jäljed jne. Kalevipoja muuseumis on 11 erinevat teematuba. Muuseumi külastamise juurde kuulub soovi korral ka eeposega lähemalt tutvumine koos giidiga.

Põltsamaa Muuseum

Põltsamaa Muuseum, mis asub iidse Põltsamaa ordulinnuse müüride vahel, tutvustab linnuse, linna ja kihelkonna kuulsusrikast ajalugu. Muuseumist on võimalik tellida giiditeenust, muuseumi- ja pildiprogramme. Samas asub ka Põltsamaa Turimiinfopunkt, kust saab osta piirkonna suveniire ning kaasa võtta turismitrükiseid. Huvitav teada: Põltsamaa lossis oli Liivi sõja ajal Liivimaa kuninga residents. 18.sajandil oli Põltsamaa loss rokokoo stiilis loss, õitsev kultuuri- ja tööstuskeskus.